Saksamaal Bonnis algab täna kaks nädalat kestev ÜRO kliimakonverents (COP23), kus jätkatakse arutelusid Pariisi kliimaleppe rakendamiseks vajalike reeglite väljatöötamise üle.

Kliimakonverentsil Euroopa Liidu liikmesriike esindav Eesti peab koostöös Euroopa Komisjoniga tagama, et EL oleks ühisseisukohaga esindatud igal pool ja kõikides küsimustes, kus vaja, teatas keskkonnaministeerium.

«Teemasid on palju ja nii palju kui on riike, on ka erinevaid soove ja vajadusi. Sestap võtab ka kõiki osapooli rahuldavate kokkulepeteni jõudmine aega. Kindel on aga see, et kõikidele lahtistele küsimustele tuleb leida vastused hiljemalt 2018. aastaks,» selgitas Eesti delegatsiooni juht, keskkonnaministeeriumi asekantsler Meelis Münt pressiteate vahendusel. Pariisi kliimaleppe rakendamiseks vajalik reeglistik soovitakse kinnitada järgmisel aastal Poolas Katowices toimuval kliimakonverentsil.

Maailma riigid leppisid 2015. aastal kokku ühtses eesmärgis vähendada kasvuhoonegaase, et hoida ära keskmise temperatuuri tõus üle kahe Celsiuse kraadi. Nüüd käib töö selle nimel, et saada valmis Pariisi kokkuleppe rakendamiseks vajalikud reeglid, milles on üksikasjalikult kirjas, kuidas kokkulepet reaalselt ellu viima hakatakse.

Näiteks vajab veel kokku leppimist see, kuidas käib Pariisi kokkuleppe rakendamiseks vajalike tegevuste rahastamine, kuidas, millal ja mille kohta tuleb aru anda, kuidas riikide kliimaalaseid kohustusi kontrollida ning mis juhtub siis, kui riigid ei suuda oma lubadusi täita.

Ministrite ja riigipeade tasemel arutelud toimuvad konverentsi teise nädala kolmapäeval ja neljapäeval. Oma osalemisest on teada andnud ka Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ning Prantsusmaa president Emmanuel Macron. Eestit ja ka ELi esindab keskkonnaminister Siim Kiisler.

Tänavuse konverentsi eesistujamaa on Fidži saareriik, kuid kohtumine toimub Saksamaal Bonnis, kus asub ka ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni peakorter. Vaikse ookeani avarustes asuv Fidži on just üks neid saari, mida kliimamuutused otseselt ohustavad.

2015. aasta detsembris Pariisis 195 riigi osalusel sõlmitud Pariisi kokkulepe on esimene kliimamuutustega tegelev mitmepoolne leping, mis käsitleb peaaegu kogu maailma kasvuhoonegaaside heidet. Kokkuleppe peamine eesmärk on hoida maailma keskmise temperatuuri tõusu pikemas perspektiivis tunduvalt alla kahe Celsiuse kraadi võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga ja seeläbi hoida kontrolli all ohtlikke kliimamuutusi.

Pariisi kokkuleppega pannakse muuhulgas paika siduvad kasvuhoonegaaside vähendamise sihttasemed ja aruandlussüsteem, nähakse ette dünaamiline mehhanism, mis võimaldab võetud kohustusi aja jooksul hinnata ja suurendada, samuti kliimamuutustega seotud rahastamise tegevused ning kliimamuutustega seotud kohanemise pikaajaline kava.

Eesti on tänaseks täitnud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgi ning taastuvenergia eesmärgi aastaks 2020. Ühtlasi on Eesti kinnitanud pikaajalised poliitikasuunised, et minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Aastaks 2050 on sihiks Eestis kasvuhoonegaaside heidet vähendada ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega.

Allikas: Postimees

Foto: Avalik

november 7th, 2017|

About the Author:

Tuuletehnoloogia Liidu tegevjuht