Kuigi Nelja Energia müügitehingu finantsnõustaja Superia sõnul oli ettevõtte ostupakkumiste hulgas tihe konkurents – ning teises ringis oli ka Eesti Energia pakkumisest kõrgemaid pakkumisi –, ei soostu ettevõte avaldama, mitu pakkumist lõppvooru ikkagi esitati. Postimehe allikad jäävad kindlaks juba varem välja toodud väitele, et pakkumisi oli lõpus kolm ning Eesti Energia omast kõrgemat ei olnud.

«Valed on väited nagu oleks Eesti Energia kellegi 100 miljoni euroga üle pakkunud või teises ringis oleks keegi esitanud kaks korda madalama pakkumise,» ütles Nelja Energia tehingu finantsnõustaja Superia esindaja Henrik Igasta eelmisel nädalal avalikustatud tehingu osas, kus Eesti suurima tuuleenergia tootja eest välja käidud 493 miljonit on tekitanud suure arutelu Eesti Energia võimaliku ülepakkumise osas.

Investeerimispankur märkis, et Nelja Energia müügiks korraldati laiapõhjaline rahvusvaheline kaheringiline oksjon, kus esimese vooru järel valiti välja kõige tõsisemad ostuhuvilised, keda kutsuti teise ringi. «Mittesiduvaid pakkumisi ja indikatsioone oli tublisti üle kümne, siduvate pakkumiste arvu me ei kommenteeri,» lausus Igasta.

Küll aga avaldas ta, et teise ringi kutsuti peamiselt esimeses ringis rahaliselt kõrgeima pakkumise teinud osapooled. Kuigi Igasta jääb kindlaks juba reedeses pressiteates esitatud väitele, et Eesti Energia ei olnud sugugi kõrgeima rahalise pakkumise esitaja, märkis ta koos sellega, et «arusaadavalt tegid kõik pakkujad protsessi käigus nii siduva kui mittesiduva pakkumise».

Postimees kirjutas reedel, et täpsustunud info kohaselt esitas Eesti suurima tuuleenergija tootja Nelja Energia müügiprotsessi teises voorus – ehk just siduvaid pakkumisi silmas pidades – oma pakkumise kolm ettevõtet. Lisaks Eesti Energiale olid teised kaks pakkujat Postimehe allikate kinnitusel Leedu energiaettevõte Lietuvos Energija ning Briti investeerimisfirma Ancala Partners.

Miks peaks norrakad odavamalt müüa?

Postimehe allikad jäävad tänaseni kindlaks väitele, et kõrgemat pakkumist ei olnud ja Eesti Energia pakkumine valiti välja just seetõttu, et see oli rahaliselt parim. «Kui palju on selliseid hullumeelseid müüjaid, kes rahulduks parimast järgmise pakkumisega?» küsis üks asjaga väga lähedalt seotud isik. Seda iseäranis veel olukorras, kus müüdav ettevõte kuulub suuremalt jaolt Norra omavalitsustele ja Buskerudi maakonnale.

Ka märgiti, et Superia reedeõhtuse teate sisu ei kinnita tegelikult otsesõnu, et Eesti Energia pakkumisest oli reaalselt kõrgemaid pakkumisi. «Arvan, et selle taseme juhid on piisavalt targad, et mitte valetada. Küll aga võivad jätta mõne nüansi mainimata, mille tulemusena inimesed ise lähevad järeldustega eksiteele,» oli põhjendus.

Ühtlasi öeldi, et meediaavalduses sisaldunud lause «otsus võtta vastu Enefit Greeni pakkumine tulenes pigem tehingukindlusest kui hinnast» viitab ennekõike sellele, et tegu oli pakkumis(t)ega, mille puhul olid tingimused või pakkuja selline, et riski raha mitte kätte saada hinnati kõrgeks. Ehk kokkuvõtvalt kvalifitseerus see siiski madalama tehinguna.

Superia väitega ei nõustu ka valdkonnas tegutsev ettevõtja Andres Sõnajalg, kes ütleb, et ka talle teadaolevalt tehti Nelja Energia ostuks vaid kolm teise ringi ehk siduvat pakkumist ning Eesti Energia pakkus teised selgelt üle. «Teiseks jäi riigiettevõte Leedu Energia ja kolmanda pakkumise tegi erakapitaliga Briti investeerimisfond Ancala Partners ühiselt Fortumiga,» täpsustas Sõnajalg.

Ettevõtja sõnul saab siin rääkida väga suurtes miljonites ülemaksmisest, mis on jahtmatanud kogu turgu. Ka Postimehe allikad jäävad siinjuures kindlaks juba reedel välja käidud suurusjärkudele, kus ütlesime, et kahe teise pakkuja pakkumine jäi Eesti Energia pakkumisele umbes 50 ja 100 miljoni euro võrra alla.

Kahtlust selles osas, et Eesti Energia läks jaotusvõrgu Elektrilevi varade arvelt Nelja Energia ostul kõrgemat hinda pakkuma, väljendas nädal aega tagasi ka Reformierakonna esimees Kaja Kallas, kes rääkis, kuidas ta juba kümme aastat tagasi nägi advokaadina mitme projekti juures, kuidas Eesti Energia tuli pakkuma selgelt rohkem, kui ükski erasektori ettevõtja pakkus.

Reformierakonna juhatus võttis laupäeval ka ametliku seisukoha, et siinse elektrituru paremaks toimimiseks tuleb tulevikus jaotusvõrk Elektrilevi omandilliselt Eesti Energia-st eraldada.

Võrdlustehingute kriitika

Koos kriitikaga seni Postimehes avaldatud tehingu üksikasjade suunal ei olnud Superia esindaja rahul ka reedel avaldatud graafikuga, kus kõrvutasime valdavalt viimasel viiel aastal Euroopas aset leidnud 25 tuuleparkide ostu-müügi tehingu keskmist Eesti Energia tehingu kordjaga. Sellest ilmnes, et Eesti energiafirma maksis oma tehingu pealt veerandi võrra rohkem, kui oli turu keskmine.

Allikas: Postimees

Foto: Avalik

juuni 5th, 2018|

About the Author:

Tuuletehnoloogia Liidu tegevjuht