Eesti Energia tootis 2018. aastal kokku ligikaudu 9,7 teravatt-tundi elektrit, sellest 8,6 teravatt-tundi toodeti Ida-Virumaal asuvates suurenergeetika tootmisüksustes. Kontserni taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest toodetud elektri kogus jõudis Nelja Energia omandamise toel ligi 1,7 teravatt-tunnini.

Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutterütles, et energiakontserni elektritoodang jäi 2018. aastal vaatamata CO2 kvootide mitmekordsele kallinemisele samale tasemele, kus see oli 2017. aastal. „Korralikku toodangut aitas saavutada elektritootja vaatest sobilikult kõrge elektri turuhind. Taastuvenergia toodangu jõuline kasv aga näitab energiatootmises käimasolevat muutust. Eesti Energia strateegia kohaselt soovime aastaks 2022 toota 40% elektrist taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest. 2018. aastal oli sellistest kütustest toodetud elektri osakaal meie tootmisportfellis ca 18%, kasvades 2017. aastaga võrreldes oluliselt,“ rääkis Sutter.

Hando Sutter lisas, et ettevõtte strateegilise eesmärgi ja omaniku ootuste täitmiseks kasvatab Eesti Energia lähiaastatel taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest toodetud elektri mahtu veelgi.

„Samuti sulgeme käesoleval aastal vanemaid ja kõige vähem efektiivsemaid põlevkivielektrijaamasid Narva elektrijaamades mahus 600 MW. Neid asendab uus 300 MW võimsusega Auvere elektrijaam, mis suudab kasutada erinevaid kodumaiseid kütuseid ja toota kuni 50% ulatuses ka taastuvenergiat,“ sõnas Sutter. 2018. aastal lisandus Eesti Energia tütarettevõtte Enefit Greeni omandusse veel 300 MW taastuvenergial põhinevaid tootmisvõimsusi seoses Nelja Energia ostuga. „Seega oleme suutnud kõige vanemad tööst väljaminevad energiaplokid põhimõtteliselt asendada uuemate ja keskkonnahoidlikumate tootmisvaradega,“ selgitas Sutter.

Taastuvenergia senisest suuremas mahus turule toomiseks peavad Põhjamaade ja Baltikumi turukorralduse eest vastutajad Sutteri sõnul lahendama probleemi, mida tekitab Venemaal CO2 kvoodivabalt toodetud elektri piiranguteta ligipääs regiooni elektriturule.

„Vene elekter tekitab Balti ja Põhjamaade elektriturul ebavõrdset konkurentsi, kuna EL-ist väljaspool asuvad tootjad ei pea ostma CO2 kvooti ning neile ei rakendu ka muid karme EL-i keskkonnanõudmisi,“ lausus Sutter. 2018. aastal eksportisid Venemaa ja Valgevene elektribörsi Nord Pool piirkonda läbi Leedu ja Soome üle 13,3 TWh elektri. Eesti 2018. aasta elektritarbimine oli seejuures 8,7 TWh.

Võrreldes 2017. aastaga on Vene elektri kogus Põhjala ja Baltikumi turul kasvanud aastaga ca 50%. Sutteri sõnul pole nii palju Vene päritolu elektrit kunagi varem Nord Pool’i elektriturule sisenenud.
Kui arvestada ka Nelja Energia toodangut, siis tootis Eesti Energia 2018. aastal kokku 1,7 teravatt-tundi elektrit taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest. „Seejuures 93 gigavatt-tundi taastuvelektrist tootsime Narva elektrijaamades turutingimustel, ilma igasuguste toetusteta,“ rääkis Sutter. Narva elektrijaamades taastuvenergia tootmiseks kasutatavat biomassi ei tooda otse Eesti metsadest. Biomass koosneb jäätmepuidust, millest ligi 50% on välisturgudelt imporditud. Hando Sutteri sõnul on Eesti Energia tehniliselt valmis Narva elektrijaamades toodetava taastuva elektri kogust mitmekordselt kasvatama. „See oleks kõige kiirem võimalus oluliselt kasvatada taastuvenergia tootmist Eestis ning samas vähendada põlevkivi kasutamist elektri tootmiseks,“ lisas Sutter.

Auvere elektrijaama ja Balti elektrijaama 11. ploki näol on Eesti Energial olemas võimekus osaleda EL-i statistikakaubanduses ehk teisisõnu taastuvenergia ekspordis nendesse EL-i liikmesriikidesse, mis erinevalt Eestist ei suuda enda taastuvenergia eesmärke täita. Sutteri sõnul oleks see riigi jaoks hea võimalus teenida eksporditulu. Taastuvenergia tootmiseks vajalik toetus tuleb neilt riikidelt, kellega suudetakse tehing sõlmida. 2017. aastal sõlmis Eesti riik esimese taastuvenergia statistika müügitehingu Luksemburgiga, mille eest laekub riigile 10,5 miljonit eurot.

Eesti Energia tootis 2018. aastal elektrit kokku 11 erinevast allikast, lisaks põlevkivile ka: põlevkiviõlist, põlevkivigaasist, maagaasist, kütteõlist, biomassist, turbast, segaolmejäätmetest, tuulest, päikesest ja veest. Elektrit toodeti Eestis, Lätis ja Leedus. Eesti Energia kaalub elektritootmise alustamist ka teistes Läänemere äärsetes riikides, kus energiakontsern juba tegutseb.

Allikas: Delfi

Foto: Avalik