Eesti Energia on Tootsi tuuleparki arendanud alates 2011. aastast. Huvitaval kombel tekkis teistel Eesti taastuvenergia ettevõtetel huvi Tootsi tuulepargi maade vastu siis, kui neile sai selgeks, et Eesti Energia tõepoolest tahabki sinna Baltikumi suurima tuulepargi rajada, kirjutab Eesti Energia tütarfirma Enefit Taastuvenergia juht Aavo Kärmas vastuseks Allar Jõksi kui 4Energia esindaja süüdistustele riigifirma käitumisest.

Järgneb Aavo Kärmase vastulause:

Eesti Energia konkurentide vaatevinklist on vaja iga hinnaga takistada Tootsi tuulepargi valmimist, sest siis väheneks neile makstav taastuvenergia toetus. Viimast on tunnistatud ka avalikult.

Möödunud nädalal toimuma pidanud Tootsi maade enampakkumine jäi ära, kuna Eesti Energia konkurendid taotlesid kohtult esialgset õiguskaitset ning kohus peatas enampakkumise toimumise. Kahju, sest kõik arendajad, kellel on siiras huvi selle projekti vastu, oleksid saanud enampakkumisel osaleda ning parima pakkumise korral maa turuhinnaga omandada ning enda äriplaani teostada.

Ükski maa enampakkumise tingimus ei anna Eesti Energiale eelist. Kritiseeritud on näiteks Tootsi enampakkumise toimumise kolmenädalast ajaraami. Võrdluseks, Paldiski ja Aidu tuulepargi maade enampakkumised toimusid vähem kui kolme nädala jooksul. Seejuures Paldiski tuulepargi maade enampakkumisel osales ka Eesti Energia. Eesti Energia võitis selle enampakkumise omamata liitumislepingut taastuvenergia võrku müümiseks ning täpseid andmeid tuule ning muude olude kohta.

Tuletan ka meelde, et enamus konkurente avaldas juba 2016. aasta detsembris – peaaegu aasta tagasi – huvi Tootsi maade enampakkumisel osalemiseks. Vaieldamatult on tegemist ühe pikimalt ette teada olnud enampakkumisega, kuna juba käesoleva aasta aprillis teavitas valitsus plaanist maa enampakkumisele panna. Seega on aega enampakkumisel osalemise ettevalmistuseks olnud omajagu ning praegu konkurentide suust kõlavad argumendid on otsitud. Need on vajalikud tuulepargi rajamise sihikindlaks takistamiseks.

Eesti Energia järgib Euroopa Komisjoni õigusakte

Veel on konkurentide suust kõlanud väide, et Eesti Energia jaoks on spetsiaalselt „kokku õmmeldud” regulatsioon, mis võimaldab vaid Eesti Energial kõrget taastuvenergia toetust saada. Konkurendid hindavad siin Eesti Energia võimeid üle. Eesti Energial puudub võimekus kehtestada Euroopa Komisjoni keskkonna- ja energiaalase riigiabi reegleid. Taastuvenergia toetused, millele konkurendid viitavad, antakse vastavalt Euroopa Komisjoni riigiabi reeglitele ja elektrituruseadusele. Seega Eesti Energia ei „õmble” Euroopa Komisjoni seadusi, vaid järgib neid.

Olgugi, et need Euroopa Komisjoni poolt kehtestatud ja range järelevalve all olevad reeglid ei puutu kuidagi maa enampakkumisse, on konkurendid asunud maa enampakkumist vaidlustades just nende vastu võitlusse. Seda olukorda ilmestab hästi allolev graafik, mis näitab, et Eestis on tekkinud tuuleenergia tootmisele „klaaslagi”. Viimastel aastatel pole Eestis suuremaid tuuleparke rajatud ning põhjus selleks on lihtne: tuuleenergia toetustele on seatud iga-aastane lagi 32 miljonit eurot ning mida rohkem tuuleenergiat toodetakse, seda madalamaks kujuneb toodangu ühiku eest saadav toetus.

Tootsi tuulepargi käivitudes ja 300 gigavatt-tunni toodangu lisandudes saavad aga elektritarbijad 1 toetuseuro eest aastas oluliselt rohkem taastuvenergiat. Tootjate kasum on samas suurim, kui kõikide tuuleparkide elektritoodang kokku ei ületa 600 gigavatt-tundi aastas, mis on toetusega kaetud toodangule riigi poolt seatud lagi. Taastuvenergia toetuse eesmärk ei ole toetada kindlaksmääratud ettevõtteid kindlaksmääratud mahus. Selle eesmärk on soodustada uute taastuvenergia võimsuste rajamist, mida praegu

Loomulikult tooks Tootsi tuulepark taastuvenergia turule läbimurde, mida seni oma kasumit „klaaslaega” kaitsnud osapooled soovivad nüüd mistahes vaidlustustega ära hoida. Nii näiteks on Tootsi tuulepargi maa enampakkumist soovinud ning nüüd selle vaidlustanud ettevõtjad asunud seisukohale, et Tootsi tuulepargil ei peaks üldse olema õigust eelviidatud Euroopa reeglite kohasele toetusele.

Ühtlasi on samad osapooled hakanud taotlema seda, et Tootsi tuulepark osaleks hoopis tulevikus riigi poolt korraldavatel taastuvenergia oksjonitel. Eesti Energia toetab seda, et taastuvenergia areng saaks tulevikus uue hoo läbi oksjonite, kuid tegutseb senimaani kõigile turuosalistele võrdselt kehtivate mängureeglite järgi.

Eesti Energia taastuvenergia toodang mitmekordistub

Asjaolu, et Eesti Energia arendab ka taastuvatest energiaallikatest tootmist, on fakt ning fakt on ka see, et lähiajal on meil plaanis taastuvenergia toodangut mitmekordistada. Kandev roll on siin Enefit Taastuvenergial. Juba täna kuuluvad meie tootmisportfelli nii tuult, biomassi, vett kui ka segaolmejäätmeid kasutavad elektrijaamad. Peatselt ka päikest kasutav elektrijaam. 2021. aastaks kasvab aga Eesti Energia alternatiivsetest ning taastuvatest allikatest toodetud elektri osakaal tänaselt ca 13%lt 40%ni. Selleks rajame ka uusi taastuvenergia võimsusi. Tootsi tuulepark on seejuures meie üks olulisemaid, kuid mitte ainus taastuvenergia arendusprojekt. On selge, et selline ambitsioonikas plaan toob kaasa muudatused praeguste taastuvenergia tootjate mängumaal. Konkurents kasvab – mitte vastupidi – ja sellest võidavad elektritarbijad.

Samas aitaks Tootsi tuulepargi rajamine kaasa nii Eesti kui Euroopa Liidu taastuvenergia alaste eesmärkide saavutamisele. Tootsi tuulepark suurendaks tuuleenergia tootmist Eestis, samuti peab riik arendama uusi taastuvenergia võimsusi, sealhulgas kütusevabasid taastuvenergia allikaid nagu tuuleenergia, sest vaid tänaste taastuvenergia tootmisüksustega me Eesti eesmärke ei saavuta.

Tootsi tuulepargist saaks Baltikumi suurim tuulepark, mis koosneks esimeses etapis püstitatavatest 38 elektrituulikust. Planeeringu kohaselt on kokku võimalik tuuleparki paigaldada 46 elektrituulikut. Tuulepargi planeeritav võimsus esimeses etapis on ca 130 MW.

Allikas: Postimees

Foto: Avalik