Eesti Energia tutvustas oma 2017. aasta majandustulemusi 27. veebruaril. Vasakult: juhatuse esimees Hando Sutter, juhatuse liige Andri Avila ja meediasuhete juht Kaarel Kuusk.

Postimees avaldas pühapäeval Eesti Taastuvenergia Koja juhataja Rene Tammisti arvamusloo, kus ta hindas Eesti suurima energiatootja Eesti Energia viimase aasta majandustulemusi, märkides, et vastu vaatab kurb argipäev ja keeruline tulevik. Energiaettevõtte meediasuhete juht Kaarel Kuusk esitab Eesti Energia vastulause, mille avaldame alljärgnevalt muutmata kujul.

Eesti Energia teenis möödunud aastal 101 miljonit eurot puhaskasumit, seejuures kulumieelne ärikasum oli 264 miljonit eurot. Eestis on paar üksikut ettevõtet, mis suudavad sellist tulemust näidata. Seetõttu oli kummaline lugeda Postimehest Taastuvenergia Koja juhataja seisukohta, et «Eesti Energias valitseb kurb argipäev ja keeruline tulevik». Aitame Taastuvenergia Koja juhatajal faktipõhiselt Eesti Energia majandustulemusi paremini mõista.

Toongi siinkohal mõned faktid möödunud aasta argipäevast Eesti Energias. Kõik ettevõtte valdkonnad alates taastuvenergiast ja lõpetades suurenergeetikaga olid möödunud aastal kasumlikud. Näiteks suurenergeetika – mis arusaadavalt Rene Tammistile kõige rohkem muret valmistab – puhaskasum 2017. aastal oli 36 miljonit eurot. See on tegelik põlevkivikaevanduste, elektrijaamade ja õlitehaste töö tulemus.

Rääkides ressursitasust, siis see on seotud raske kütteõli maailmaturu hinnaga. Kui kütteõli on kallim, on ka põlevkivi kallim. Kui kütteõli hind on odavam, langeb ka ressursitasu. Iga ressurss on väärt just seda, mida sellest toodetud toodetest ollakse valmis maksma. Kui ajada ressursi hind mõttetult kalliks, siis pole meil põlevkiviga midagi teha, see jääb väärindamata ja maa sisse. Riigile jääb väärtus loomata, inimesed jäävad tööta. Seega pole siin põhjust mingist soodustusest rääkida.

Eesti Energia maksab põlevkivist toodetud elektri ja õli eest reaalselt kõikvõimalikke ressursi-, keskkonna- jm tasusid riigikassasse. Samas nt taastuvenergiale makstakse peale. Viimase näol on tegemist riigipoolse soodustusega, mille maksavad kinni tarbijad. 2017. aastal maksid Eesti tarbijad kokku ca 75 miljonit eurot taastuvenergia dotatsiooni tootjatele.

Rene Tammistil on õigus, et CO2 hind on viimasel ajal kasvanud. Samas selles pole midagi enneolematut. Kui 2017. aastal oli CO2 kvoodi keskmine hind 5,7 eurot tonni kohta, siis näiteks 2011. aastal oli hind 13,4 eurot tonni kohta. Pikemas perspektiivis transformeerubki põlevkivienergeetika aina enam efektiivsemasse ja puhtamasse õli ja elektri koostootmisse.

Ilmselt Rene Tammist seda ei tea, kuid Eesti Energia on korduvalt välja toonud, et võrguteenusest pärineva rahaga ei finantseerita Eesti Energia kontserni teiste ettevõtete projekte. Suur osa Elektrilevi teenitud kasumist jõuab tagasi jaotusvõrku, mida Elektrilevi haldab ja arendab. Selle tulemusena on võrguteenus Eestis aasta-aastalt kvaliteetsemaks muutunud ja rikked vähenenud kordades.

Eesti Energia 2017. aasta maksujalajäljeks Eestis oli 199 miljonit eurot. See on see summa, palju Eesti Energia tegevuse tulemusena 2017. aastal riigile makse laekus. Kokku lõi Eesti Energia 2017. aastal väärtust 811 miljonit eurot – nii suured olid kontserni teenitud äritulud.

Kahtlemata on kõigil õigus Eesti Energia majandustulemuste osas arvamust avaldada ning hinnata, kas tulemused olid head, halvad või midagi vahepealset. Antud juhul on aga põhjust kahelda arvaja objektiivsuses. Samuti ei ole täheldanud, et Taastuvenergia Koja tegevus oleks viimasel ajal aidanud Eestile lisaväärtust tuua.

Vastupidi, see organisatsioon on näiteks aktiivselt võidelnud taastuvenergia suurendamise vastu Eestis, tehes aktiivset lobitööd tuuleparkide rajamise vastu Tootsi tuulepargi näitel.

Allikas: Postimees

Foto: Avalik

märts 21st, 2018|

About the Author:

Tuuletehnoloogia Liidu tegevjuht