Nagu makroanalüütikud on ka Eesti ettevõtted alanud aasta suhtes optimistlikud ja nii mõnigi neist ootab lausa ajaloo parimat aastat. Punase niidina jookseb läbi aga üleskutse: valitsus lõpetagu maksudega tõmblemine.

Eesti ühel suuremal tarkvarafirmal Helmes AS oli 2017. aasta kõigi aegade edukaim. Tõenäoliselt tuleb 2018 aga veel parem, prognoosib firma juht ja suuromanik Jaan Pillesaar. Ta viitas turuanalüüsidele, mis näitavad, et kõik nende kliendid ehk rahvusvahelised ettevõtted suurendavad peaaegu eranditult investeeringuid tarkvarasse, mis on vesi Helmese veskile.

Nii ongi Helmese ootused kõvasti tõusnud. Pillesaare sõnul on nad eelmiste aastatega võrreldes oma IT-teenuse tugevaks lihvinud ja nüüd on aeg seda laiendada. «Eeldatavasti suudame oma senise kasvutempo vähemalt kahekordistada,» on ta ambitsioonikas. Kui 2017. aasta lõpuks töötas Helmese projektidega üle maailma umbes 300 inimest, siis alanud aasta lõpuks tahetakse jõuda lausa 500 töötajani.

Peamine kasv tuleb Leedust ja Valgevenest. Viimast nimetab Pillesaar lausa Ida-Euroopa Silicon Valleyks, kuna sealsed ülikoolid lasevad igal aastal välja 4000 tarkvarainseneri, kelle oskused on väga heal tasemel. Valgevene paistab silma selle poolest, et neil on n-ö targale tööjõule madal maksukoormus. Lisaks pidas Pillesaar ka võimalikuks uue kontori avamist Poolas, Ameerika Ühendriikides või mõnes Lõuna-Euroopa riigis.

Ainuke oht, mis Helmese ja ka kõigi teiste ettevõtete vallutusplaanidele vee peale tõmbaks, oleks Pillesaare hinnangul tõsine globaalne majanduskriis, mis sunniks nõrgemaid ettevõtteid investeeringuid külmutama. Seda pole aga võimalik ette näha.

Suurima kitsaskohana tõi Pillesaar välja palju räägitud mure – IT-inseneride defitsiit ja nende kõrge maksukoormus. «Kõrgharitud kosmopoliitne töötaja ei tule töötama riiki, kus riik võtab poole tema teenitud rahast ära ja pakub vastu kuudepikkusi ravijärjekordi ning lubadust kunagi kauges tulevikus väikest pensioni maksta,» kirjeldas ta.

Laiemas plaanis loodab Pillesaar, et Eesti ettevõtjatel õnnestub Eesti valitsust veenda majanduslikult mõtlema ja elanikele vajalikke põhiteenuseid, nagu näiteks haigekassat, erakätesse andma. Tema sõnul ei tohiks riik jätkata maksumaksja raha põletamist Nõukogude Liidust üle võetud tsentraalse plaanimajanduse loogikal põhinevas meditsiini- ja haridussüsteemis.

Uued kauplused ja tanklad

Kui Helmes otsib kasvu eelkõige välismaalt, oma peamistelt turgudelt Lääne-Euroopas, siis head minekut ootavad ka Eesti siseturule orienteeritud n-ö vana kooli ettevõtted.

Näiteks Grossi Toidukaupade keti omanik, suurettevõtja Oleg Gross ütles, et nemad kavatsevad alanud aastal avada umbes neli uut kauplust. Lisaks plaanivad nad siseneda uuele turule – Narva linna –, kuhu on juba soetatud kolm krunti. Kauplused pannakse püsti ilmselt 2019. aastal.

Üks asi on see, mida ettevõte plaanib, kuid teine see, mis päriselt juhtub. Grossi sõnul võivad need üksteisest kõvasti erineda. Näiteks eelmisel aastal lootis ta enda sõnul avada kaks kauplust, aga lõpetas seitsme uue poega. «Äri käib nii, et tuleb pakkumine ja tunniga pead otsustama. Kõike ei saa plaanida, kindlasti võib midagi magusat ootamatult peale visata,» vihjas ta uutele poodidele.

Laienemisplaanide kõrval jääb Gross mentaliteedilt siiski ettevaatlikuks. Ta on veendunud, et praegune hea aeg ei saa liiga kaua kesta, mistõttu tuleb hakata juba reserve koguma. «Surutis ei jää kuhugi. Eks see tuleb siis, kui seda kõige vähem oodatakse,» on ta kindel.

«Kui korterite hinnad on juba eelmise buumi tipu kätte saanud, siis ega see (kriis) enam kaugel ole. Rootsi kinnisvaraturg võib kokku kukkuda,» loetles ta võimalikke ohte. «Talupojatarkus ongi praegu selline, et ei tohiks viimast lehma laudast välja viia. Valmisolek kriisiks peab igal juhul olema. Headele aegadele järgnevad ikka halvad.»

Grossi meelest tasuks sellest õppust võtta ka valitsusel, kes on asunud hoogsalt kulutama ja loobunud nii mõnestki maksust seetõttu, et eelarvetulud laekuvad tänu majanduskasvule niigi täis. «Majanduskasvuga on nii, et täna kasvab, aga homme on juba pidur peal,» hoiatas Gross. Lisaks ootab kaubandusettevõtja valitsuselt rahunemist ja seda, et maksudega tõmblemist oleks vähem. «Kohmakaks on see maksusüsteem tehtud,» resümeeris ta.

Head aastat ootab ka kütusefirma Olerex üks omanikke Antti Moppel. Ettevõtte uue aasta plaanid on viia äsja üle ostetud väikeketi Favora tanklad Olerexi värvidesse ja seejärel kapitaalselt ümber ehitada. «Ehitame tehnika viimase sõna järgi uusi jaamu ka mujale, nii uutesse asukohtadesse kui ka olemasolevate asemele,» lubas Moppel.

Lisaks loodab ta, et globaalsel naftaturul tuleks rahulik ja sündmustevaene aasta. Ta soovis, et bensiini hind ei tõuseks meie tanklates üle 1,3 euro liitri eest, kuna see olevat paljudele inimestele psühholoogiline taluvuspiir.

Kuna Olerex tegutseb ka Lätis, on nad piirikaubanduse võidumehed. Moppeli sõnul tangivad veofirmad diislikütust, mille aktsiisi on valitsus eelmistel aastatel hoolega tõstnud, juba kõikjal mujal kui Eestis. «Sõites Eestist Hispaaniasse, on Eesti ja Prantsusmaa veokite tankimiseks kõige kallimad riigid,» ütles ta.

Seetõttu müüski Olerex eelmisel aastal iga kümnenda kütuseliitri just välismaal. «See tendents jätkub.» Ehkki ka Läti tõstab selle aasta alguses kütuseaktsiisi, jälgivad lätlased väga täpselt, et hinnavahe Eestiga säiliks, lisas Moppel.

Stiihiline seadusloome

Valitsus peaks kütuseärimehe sõnul muutma oma arusaamist elust, kuna siis tulevad ka õiged otsused. Tema arvates ei ole kütused ja energia nii suured pahed, mille kasutamist peaks kõrgete maksude abiga piirama. Lisaks häiris teda stiihiline seadusloome. «Iga nelja aasta tagant asub tegevusse uus entusiastlik seltskond, kellel on Eesti elust oma, eelmisest seltskonnast täiesti erinev nägemus,» märkis Moppel.

See, et märkimisväärne osa meie diislikütuse aktsiisitulusid jääb Lätti, tuleneb tema sõnul meie kehvast maksupoliitikast. «Riik konkureerib maksupoliitika kaudu naaberriikidega täpselt samamoodi nagu ettevõte oma konkurentidega,» arutles ta. «Tark maksupoliitika annab riigile naabrite ees võimsa konkurentsieelise, rumala maksupoliitika märk on kaubandusturism naaberriikidesse.»

Möödunud aastal tihti silma paistnud tuuleenergiaarendaja Andres Sõnajalg soovib, et pikka aega kedranud vaidlused tuuleparkide üle saaksid viimaks lahenduse. Nimelt tahab Sõnajala ettevõte Aidu Tuulepark ehitada Ida-Virumaale Aidusse Baltimaade suurimat, 30 tuulikust koosnevat tuuleparki. Kuigi ehitustegevus algas üle poolteise aasta tagasi ja mitu tornigi on juba püsti, tõmbasid Ida-Viru maavalitsus ja kaitseministeerium mullu kevadel projektile pidurit.

Sõnajalg loodab, et aasta algul leiab konflikt lahenduse. Mõistliku, ausa ja kõiki turuosalisi võrdselt kohtleva lõppakordi võiks saada ka kurikuulsa Tootsi tuulepargi probleemipundar, lootis Sõnajalg. Tema teine ettevõte, Eleon AS, keskendub aga tuuletehnoloogia ja tuulikute arendamisele.

«Eesti on tuuleenergia tootmiseks hea asukoht ja tõsiselt võetav alternatiiv loodust saastavate fossiilkütuste kasutamisele. Tuuleenergia võimsuste ja tuuletehnoloogia tööstuse rajamine võiks olla Eesti majanduse üks mootoreid. Loodetavasti jõuab see teadmine üha rohkem nii inimeste, ametnike kui ka poliitikuteni,» kõlas Sõnajala uue aasta soov.

Allikas: Postimes

Foto: Avalik

jaanuar 4th, 2018|

About the Author:

Tuuletehnoloogia Liidu tegevjuht