Harry Raudvere 2Uue tehnoloogia taustal võiks tuuletehnoloogia olla lausa Eesti Nokia, ometi on ametkonnad asunud selle vastu võitlema,” märkis ettevõtja Harry Raudvere, kelle sõnul kaitseministeerium ei taha riigikaitse huvides näha ühtegi tuulegeneraatorit Eestimaa pinnal, kuigi see tõstaks meie energiajulgeolekut. Kuigi taastuvenergia osakaal elektriarvel on üliväike, maksame selle eest mitmekordset tasu, ja elektriaktsiiski on 4,47 korda kõrgem kui Lätis ja Leedus.

Markantseid näiteid tuulikukeeldudest on nii Saaremaalt kui ka Kesk-Eestist. !Ida-Virumaast pole üldse mõtet rääkida, sinna ei tohi mitte midagi teha. Põhjenduseks tuuakse NATO direktiive, käske ja korraldusi, mille alusel seatakse aga ohtu Eesti energeetiline julgeolek.”

Raudvere rääkis Tallinna TV saates “Elekter – kas luksuskaup?”, et näiteks Suurbritannias ja Taanis on rannik osaliselt tuulegeneraatoreid täis. “Ka on teada, et Eestis patenteeritud ja pea kaks aastat töötanud tuulegeneraator toodab võrreldes Saksa parima tuulegeneraatoriga 33-34% rohkem elektrit. Kõnealune Eesti tuulegeneraator on oma tööajast üle 98% töötanud ja tootnud elektrienergiat. Tuuleenergeetika võiks olla Eestis baasenergia, baaselekter.”

Raudvere sõnul ütlevad ametnikud, et hakkame puitu ahju ajama, siis on kõik hästi. Tegelikult puudub aga kindel seisukoht, kas Eesti mets raiemahu 43%-st tõusu üldse kannatab. “Kui käime mööda Eestit avatud silmadega, näeme, et kvaliteetne raieküps või vähem raieküps mets on läinud juba sae alla. Kui hinnata, mis maksab puidu ülestöötlemine, transport jne, muutub elektri omahind niivõrd kõrgeks, et teda pole võimalik börsil börsihindadega müüa.”

Raudvere märkis, et professor Anto Raukas on toonud välja põlevkivielektri omahinna, mis peaks olema 130 eurot MWh, puidu põletamisel kateldes on vastav näitaja 160 eurot MWh. “Kui hakkame puitu kateldes põletama, hakkavad tarbijad kinni maksma täiendavat taastuvenergiatasu.  Sellega leevendatakse oluliselt Eesti Energia võimalikku puudujääki või kahjumit.”

Raudvere lisas, et Eesti Energia kirjutab tarbija elektriarvele, et 2014. aastal müüdud elektrienergiast toodeti 99,45%  fossiilsete kütuste ehk põlevkivi ja 0,6% taastuvate energiaallikate baasil. “Ometi on elektriarvelt näha, et taastuvenergiatasu maksab inimene kõvasti rohkem kui 0,6%, kohati lausa 30%. Lisaks tasub tarbija riigile veel elektriaktsiisi ja käibemaksu. Kui vaadata aktsiisisüsteemi, on see Eestis erakliendile 4,47 eurot MWh, Lätis ja Leedus 1,01. Euroopa Liidus on aga elektriaktsiisi miinimumääraks kehtestatud erakliendile 1,0 eurot MWh kohta, Eesti on seega aktsiisimäär 4,47 korda suurem ja me maksame selle rahulikult kinni.”

Raudvere hinnangul lõpeb varem või hiljem põlevkivi ahju ajamine ära. “See on meie kõigi suhtes kuritegelik, kuna põlevkivist võib toota palju paremat ja efektiivsemat toodangut. Phd volitatud soojustehnikainsener Alar Konis on koostanud põhjaliku uuringu põlevkiviõli tootmisel tekkiva uttegaasi kasutusvõimalustest. Ta on kirjutanud, et isegi poolkoksgaasi praeguse Eestis tootmise mahu juures oleks võimalik teenida kümnetesse miljonitesse USA dollaritesse ulatuvat tulu kui saadusi poolkoksgaasist müüa eraldi selle asemel, et kasutada gaasi. See nõuab  aga sihipäraseid ja tarku investeeringuid.”

Raudvere nentis, et rahvana ei ole me poliitikult ka nende otsuste eest aru ega vastutust nõudnud. “Paraku pole täna Eestis ka ametnikke, kelle poole pöörduda, kuna paljudel neist puudub sisuline kompetents oma töö tegemiseks. Nende ainus mure on oma eksistentsi õigustamine,” lisas Raudvere.

Allikas: Pealinn.ee (Harry Raudvere. Tuuletehnoloogia Liit, juhatuse liige)

Foto: Avalik