Kuigi kaitseministeerium on mitu korda avalikult välja öelnud, et uute ja iseäranis suurte tuuleparkide rajamine Ida-Virumaale on riigikaitse radarisüsteemide tõttu üsna ebatõenäoline, kuulutas Vaivara vald alles äsja välja uue, kuni 85 tuulikust koosneva Auvere tuulepargi planeeringu esmase väljapaneku.

«Vaivara vallavalitsus teatab Vaivara valla «Auvere tuulepargi» eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avalikust väljapanekust,» seisis 27. juulil Postimehes avaldatud teates.

Eesti Energia Auvere elektrijaama lähedusse ja valdavas osas Kõrgesoosse plaanitav tuulepark oleks Eesti mõistes suur nii pindalalt kui ka tuulikute arvult. Planeering on algatatud maa-alale pindaalaga umbes 2350 hektarit ja praegu on välja käidud maksimaalne tuulikute arv 85. See rehkendus on tehtud selle põhjal, kui parki tuleksid 2–3 MW keskmise võimsusega tuulikud.

«Seal on kaks arendajat: Roheline Elekter ja Vaivara Wind,» rääkis Vaivara abivallavanem Mati Männisalu. Tema sõnul on Auvere tuulepargi planeering olnud juba üle aasta menetluses. «Nad on varem nii arendanud kui ka üritanud arendada. Nüüd nad üritavad omavahel koostööd teha, mille üle on meil ainult heameel,» lausus Männisalu.

-Mainori esimene tuulepark

ASi Vaivara Wind jaoks, mis kuulub enamusosalusega Mainori grupile, on Auvere tuulepark esimene suurem ja seni ka ainuke tuuleenergia arendus. «Kunagi oli meil ka Purtse tuulepark, aga seal me ei ole enam osalised,» rääkis Mainori juhatuse liige Ants Pilving.

Tema sõnul on Auvere tuulepargi rajamine loogiline samm juba seetõttu, et ettevõttel on mõnda aega tagasi Balti soojuselektrijaamas ehitatud välja liitumispunkt 81 MW võimsusega.

«See on alus selle tegevuse arendamiseks ja siin on tehtud märkimisväärseid investeeringuid liitumispunkti väljaehitamiseks. Me tahame ikkagi projektiga edasi minna,» sõnas Pilving.

Ta jättis küll täpsustamata, kui suured on olnud senised investeeringud, küll aga sõnas, et investeeringuid on ettevõte teinud juba ka ühele teisele alale, kuhu esialgu taheti tuuleparki teha.

Kuna Auvere parki arendab Mainor koos perekond Sõnajalale kuuluva Roheline Elekter ASiga, on planeering tegelikult algatatud laiemale alale, kui moodustab sellest Vaivara Windi osa. «Meil on tinglikult need alad ära jagatud – kus on Vaivara Windi huvid ja kus on Rohelise Elektri huvid,» rääkis Pilving.

Küll aga on tema sõnul veel vara rääkida, kellele kui suur osa või mitu tuulikut kuulub, kuna planeering on selle jaoks veel liiga varases staadiumis. «Praegu on asja eesmärk piiritleda ala kui tuuleenergia arendamiseks sobiv ala, nagu ta on ka maakonna üldplaneeringus. Teha ära keskkonnamõjude hindamise uuring ja järgmise etapina minna konkreetsemaks,» selgitas Pilving.

Sama seisukohta jagab ka Rohelise Elektri üks omanikest, Oleg Sõnajalg, kelle sõnul saab alles pärast planeeringu etappi hakata konkreetseid tuulikud jagama. Ka on tema sõnul veel vara rääkida sellest, mis hakkab olema pargi koguvõimsus ja millised tuulikud sinna püsti pannakse.

Küll aga toonitas ta, et tuuleparkide rajamine on väga ajamahukas töö ja isegi kui praegu ei ole sobivaid tehnoloogilisi lahendusi olemas, on hilja sellega algust teha siis, kui tehnoloogia on olemas. Sõnajala kinnitusel ei ole nad hoolimata asjaolust, et kaitseministeeriumi piirangud on neil koos ettevõtjast venna Andres Sõnajalaga pannud mitu arendust Ida-Virumaal seisma, veel lootust kaotanud.

-Ministeerium tõmbas juba pidurit

«Kui kohalik omavalitsus saatis laiali eriplaneeringu algatamise teate eelmise aasta maikuus ja teate eriplaneeringu lähteseisukohtade avaliku väljapaneku kohta novembri lõpupoole, siis tegelikult kaitseministeerium kujundas oma seisukoha selle tuulepargi kohta ja saatis selle ka välja nii eelmise aasta kevadel kui ka detsembris,» rääkis kaitseministeeriumi nõunik Mati Kuppar.

Kummalisel põhjusel kaitseministeeriumi seisukoht aga eelmise aasta lõpus kohalikku omavalitsusse ei jõudnud, mistõttu oli ministeeriumi sunnitud selle aasta mais oma seisukohta kordama. «Me ütlesime juba 2016, et seda eriplaneeringut ei ole mõistlik edasi menetleda, sest eriplaneeringut tuleb planeerimisseaduse mõistes ellu viia viie aastaga,» sõnas Kuppar.

Ta selgitas, et praeguse info põhjal ei pea kaitseministeerium reaalseks, et selle aja jooksul leitakse leevendusmeetmed, mis võimaldaksid seda tuuleparki Ida-Virumaale püstitada. Kuigi Kuppar möönis, et tehnoloogia võib selle aja jooksul kiire arengu läbi teha, ütles ta, et füüsikaseaduste vastu tehnilised lahendused puuduvad.

«Neid tehnilisi lahendusi on siin otsitud juba mitukümmend aastat, aga neid ei eksisteeri,» on ministeeriumi ametnik veendunud.

Kuppari sõnul ei ole kaitseministeeriumil kohustust oma seisukohast peale kohaliku omavalitsuse ka arendajat teavitada, küll aga on nad soovitanud arendajatel üldse enne planeeringu algust ise nende poole pöörduda. See aitab hoida kokku nii aega kui ka raha, mida tuuleparkidega seotud investeeringud sageli väga suures mahus nõuavad.

Tema sõnul pöördub kaitseministeeriumi poole ligikaudu kolmandik tuuleparkide arendajatest, kaks kolmandikku seda aga ei tee, ning seetõttu saavad nad probleemidest teada alles pärast esmaste kulude teket. Ida-Virumaal käesolevaga seisma pandud tuulepargiprojektid on enamasti saanud alguse aga aastaid tagasi, mil tuuleparkide võimalikke mõjusid polnud veel täiel määral hinnatud.

Siin pidas ta silmas vendi Sõnajalgu, kes on Ida-Virumaal käima lükanud nii Mustanina kui ka Aidu tuulepargi arendused, ning Harry Raudvere ettevõtet Adepte OÜ, mil seisvad praegu Päite-Vaivina ja Varja tuuleparkide arendused Ida-Virumaal.

-Usuvad siiski lahendusse

Kuigi kaitseministeerium on praegu vähemalt ametlikult pannud veto ka Auvere tuulepargi planeeringule, on arendajad siiski optimistlikud ja valmis otsima kompromisse. «Me ikkagi usume ja loodame, et seal tekivad lahendused,» avaldas Mainori juhatuse liige Ants Pilving. Tema sõnul on nad eriplaneeringu koostamise käigus pidanud konsultatsioone ka kaitseministeeriumiga.

«Kui meil oli viimane kohtumine, siis nad väitsid meile, et nad võtavad [kaitseministeeriumi juurde loodud] töörühma juurde veel Tallinna Tehnikaülikooli spetsialiste,» sõnas Pilving, viidates kevadel peetud kohtumisele.

«Eeldatavalt siis, kui niisugused tegevused toimuvad, peaksid mingisugused tehnilised lahendused välja kujunema.» Nii loodabki Pilving, et olukord laheneb lõpuks ka arendajate huvisid arvestades.

Samal seisukohal on ka Oleg Sõnajalg, kelle arvates on tehnoloogia arenedes siiski võimalik ka Ida-Virumaale tuuleparke rajada. «Pole välistatud tehnoloogia, mis võimaldab nii ühte kui ka teist. Ega kaitseministeeriumil ole iseenesest midagi tuuleenergeetika vastu – seal on lihtsalt konkreetsed tehnilised probleemid, mis on vaja ära lahendada,» märkis ta.

Sõnajala kinnitusel peavad nad praegu ministeeriumiga konsultatsioone rahvusvahelisel tasandil uute tehnoloogiate edendamiseks. «Lähikuudel võib tulla ka päris uusi lahendusi ja uudiseid selles vallas,» tähendas ta entusiastlikult.

Ka Vaivara abivallavanem Mati Männisalu on seda meelt, et varem või hiljem peab kaitseministeerium arendajatega dialoogi alustama ja leidma lahendused, millega oleks ühelt poolt tagatud nii riigikaitse kui ka ettevõtjate ja KOVide majanduslikud huvid.

«Kui planeering algatatakse – kui pooled seda soovivad –, siis mis omavalitsusel üle jääb. Planeering ongi ju oma põhimõttelt selline kompromisside otsimine poolte vahel. Me ei saa ju ka öelda, et kaitseministeeriumi soov on seda planeeringut mitte menetleda. Nende soov on, aga eks aeg näitab, kuivõrd seaduslik ja põhjendatud see on,» märkis ta.

KOMMENTAARID

Veikko Luhalaid

Vaivara vallavanem

Ausalt öeldes on ettevõtjatega käitutud väga halvasti. Küsimus ei ole ainult Auveres, vaid ka teistes ettevõtjates. Aastaid-aastaid tagasi, kui tuuleenergeetika hakkas ägedalt arenema, siis erinevalt teistest meil rahva vastasseisu väga ei olnud, sest me algatasime tuuleenergeetika teemaplaneeringu.

Sellega ma valisime välja tuuleenergeetikaks sobivad alad. Et ei tekiks rahva vastuseisu, said kõik ka kaasa rääkida. Siis oli võimalik kõikidel ministeeriumidel, kaasa arvatud kaitseministeeriumil, oma pretensioonid esitada. Neid ei esitatud, kõik olid nõus. Planeering on kehtestatud ja ettevõtjad lähtuvad õiguspärasest ootusest ja nende finantseeritud teemaplaneeringust.

Nad on teinud juba sinna sadadesse miljonitesse ulatuvaid investeeringuid ja nüüd ütleb kaitseministeerium, et nüüd ei sobi. Kui lülitada mõistus välja patriotismi koha pealt, siis minule on see asi arusaamatu.

Igal kohal on oma eripärad, aga meie puhul on eriti irooniline see, et me viisime läbi teemaplaneeringu, tegime spetsiifilise planeeringu sellel alal, kus eesmärk ongi, et kõik saavad oma vastuseisu väljendada. Õigel ajal, õiges kohas. Tol ajal seda ei olnud.

Muidugi asjal on ka teine külg, millest ma riigi kodanikuna ka saan aru. Hiljem avaldus tuulikute vilkuv iseloom, mis takistab radarite toimimist. Jah, ma möönan, et see arusaamine tuli neile hiljem.

Nüüd aga tuleb lahendus leida sellele, kuidas siis oleks võimalik sellest välja tulla. Võib-olla mingi lahendus on tulemas, millest me lihtsalt ei tea.

Meelis Oidsalu

Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler

Kui töörühm loodi, siis selgitati ka tuuleenergia arendajate esindajatele, et kuna riigikaitselisi seiresüsteeme puudutav info on juurdepääsupiiranguga (kohati ka riigisaladust sisaldav) teave, mida kontrollimata levitada ei saa, kuuluvad töörühma ametkondade esindajad ja arendajaid kaasatakse töörühma tegevustesse teemapõhiselt.

Pärast seda on töörühma liikmed käinud koos arendajatega riigikaitse ja tuuleenergia ühildamise võimalusi arutamas Brüsselis Euroopa tuuleenergiaassotsiatsioonis, kohtusime koos arendajatega Soome kaitseväega ja tuuleparkide ning radarite teemat uuriva Soome riikliku instituudiga, et nende kogemust uurida ja et arendajate esindusorganisatsioonid saaksid neilt otse küsimusi küsida.

Samuti oleme koos arendajatega kohtunud Taani ettevõttega, et uurida üheskoos nende toodetavate kompensatsiooniradarite võimalikku kasutuselevõttu. Lisaks oleme kohtunud tuulenergia sektori esindusorganisatsioonidega töörühma kohtumiste väliselt.

Kaalumisel on nii riigipoolsed võimalikud leevendusmeetmed (analüüsime radarite ümberpaigutamise võimalusi ja lisaradarite paigutamise võimaldamist ning selle kulu) kui ka tuulikutes tehtavad võimalikud tehnoloogilised muudatused, mis vähendaksid nende mõju radaritele.

Juulis kohtuti Eleon ASi esindajatega, kellega arutati, kuidas tuulikute paigutus või tehnilised modifikatsioonid neis võiksid vähendada mõju seiresüsteemidele.

Laiemas plaanis ongi võimalik kas olemasolevate radarite või muude sideseadmete asukoha muutmine, tuulikute või radarite tehnoloogiline modifitseerimine või lisaradarite ja sideseadmete soetamine. Ilmselt tuleb nii mõnelgi juhul kasutada nende meetmete kombinatsiooni.

Allikas: Postimees

Foto: Avalik