Riigifirma Eesti Energia võlakohustused ulatuvad juba täna pea miljardi euroni. 2017. aasta aruande järgi on kontsernil laene 932 miljonit eurot (netovõlg 582 mijonit). Ärilehe andmetel valmistub aga energiafirma tegema pakkumist Eesti suurima taastuvenergiaettevõtte Nelja Energia ostuks, mille hind võib küündida poole miljardi euroni. Pakkumiste tähtaeg kukub peagi.

Nelja Energia suuromanik, norrakatele kuuluv Vardar teatas selle aasta alguses, et panevad müüki kogu oma aktsiapaki ehk 77% Nelja Energiast. Selle nädala reedel, 20. aprillil kukub tähtaeg, kui potentsiaalsed ostjad omapoolse pakkumise tegema peavad.

Ärilehele teadaolevalt on ostust huvitatud ka suurim Eesti riigile kuuluv äriühing Eesti Energia. Mis aga ostusoovi tähelepanuväärseks, et mitte öelda vastuoluliseks teeb, on selle kolossaalne hind. Võib hinnata, et kui Nelja Energia varade maht ulatub 400 miljoni euroni, peab ostuks vajalik pakkumise hind olema kõrgemgi, küündides kuni poole miljardi euroni. Auvere elektrijaama järel (millele on kulutatud 568 miljonit eurot) oleks see Eesti ajaloos teine suurim riigifirma investeering.

Sellise mahuga pakkumise tegemiseks on tõenäoliselt vajalik ka rahandusminister Toomas Tõniste ehk firma üldkoosoleku (omaniku esindaja) nõusolekut ning asja peaks arutama ka valitsuskabinet. Kabinetis teema arutluse all olnud ei ole. Nii rahandusministeerium kui Eesti Energia juhtkond antud teemal vaikivad, küll aga tekitab Eesti Energia ostusoov palju küsimusi.

Palju vastuolulisi küsimusi

Miks on vaja riigifirmal omandada suurettevõte, mis toimetab edukalt eraturul ehk et kasvatada enda tuuleenergia valdkond sisuliselt monopoolsesse seisundisse? Kui EE strateegiline eesmärk on tagada Eesti energiajulgeolek, siis miks peaks tegema suurinvesteeringu Baltikumi tuuleparkide arendamisse? Kust võtab Eesti Energia ostuks raha, arvestades oma jätkuvalt suurt võlakoormust ja keskpärast krediidireitingut? Kas konkurentsiamet üldse lubaks kahe nii suure taastuvenergiaga tegeleva ettevõtte liitmist?

Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter möönis vaid, et oma tegemistest saab firma informeerida kõiki korraga nagu börsifirmale kohane (EE-l on noteeritud eurovõlakirjad Londoni börsil). “Midagi me kindlasti salajas ei hoia, kui meil on millestki rääkida, teavitame sellest koheselt,” ütles Sutter. Suu oli lukus ka Eesti Energia nõukogu juhil Väino Kaldojal. “Räägime asjadest siis kui saame.” Küll aga möönis ta, et üleeilsel Eesti Energia üldkoosolekul kinnitati eelmise aasta majandusaruanne ning arutati ka “teisi küsimusi”. Rahandusministeerium keeldus samuti kommenteerimast, kas minister Tõniste on ostupakkumise tegemiseks loa andnud ning Tõniste ise jäi mitme päeva jooksul kättesaamatuks.

Kõva konkurents pakkumisteks

Tuleb silmas pidada, et kuna Nelja Energia näol on tegemist heas rahalises seisus ja eduka ettevõttega, on selle ostmisest huvitatud paljud rahvusvahelise haardega ettevõtted ning Eesti riigifirma pakkumine ei pruugi parimaks osutuda. Eestis pole aga kellelgi peale Eesti Energia võimekust niivõrd suuremahulise ostu tegemiseks pakkumist teha.

Vardar Eurus AS-ile ehk norrakatele kuulub 77% ja Eesti investoritele 23% Nelja Energia aktsiatest. Vardar Eurus on Norras registreeritud ettevõte, mis on koostöövormiks kahe organisatsiooni vahel – 90% kuulub Norra energiaettevõttele Vardar AS ja 10% põhjamaade keskkonna investeeringute fondile NEFCO.

Eesti investorid Nelja Energias on Ivard OÜ (võtmeisik Peeter Mänd), Vestman Energia AS (Aivar Berzin), JMB Investeeringute OÜ (Jüri Mõis), HTB Investeeringute OÜ (Hannes Tamjärv), Nelja Energia AS juhtkonna ettevõtted Solarcom OÜ (Martin Kruus) ning Atradius OÜ (Kalle Kiigske), Skype loojate investeeringute firma Ambient Sound Investments OÜ, United Partners Investments OÜ ja Kakssada Kakskümmend Volti OÜ.

Allikas: Delfi

Foto: Avalik