Proovikaevamise käigus kaevatud augud aitavad ­Eesti Energial väita, et ehitus Tootsi Suursoo kinnistul on alanud. See võib tagada riigifirmale üle 150 ­miljoni euro toetusi, mille maksavad kinni tarbijad. FOTO: Mailiis Ollino

  • 2016. aastal tekkisid Tootsi Suursoo kinnistule kaks suurt auku.
  • Tegemist oli proovikaevamistega, mis võisid maksta heal juhul paar tuhat eurot.
  • Eesti Energia saab aga väita, et ehitustegevus on kinnistul alanud.
  • See võib omakorda tagada riigifirmale 157 miljonit eurot abiraha.

2016. aasta külmal detsembriõhtul kaevasid töömehed Pärnumaal Tootsis kopaga maasse kaks suurt auku. Need, meteoriidikraatreid meenutavad ja pealtnäha tähtsusetud lohud võivad kaevajale, riigifirmale Eesti Energia tuua aga nüüd sisse kümneid miljoneid aastas. Ja selle maksavad kinni elektritarbijad.

160-hektariline Tootsi Suursoo kinnistu ei kuulu tänaseni kellelegi. Kuid 2016. aastal tekkis sinna sisuliselt üleöö kaks 25-meetrise diameetriga kraatrit. Tööd tellis Eesti Energia.

«2016. aastal alustasime vastavalt kehtivatele ehituslubadele ka ehitustegevust,» kinnitas ettevõtte meediasuhete juht Kaarel Kuusk.

Oleksime teadnud, et abi­raha saamiseks tuleb kopaga vaid paar auku kaevata ja kinnistu ei peagi üldse ­selleks meile kuuluma, oleks sealt oma kopaga läbi käinud. Andres Sõnajalg

Vändra vald andis 2016. aastal tõepoolest ehitustöödeks vastava loa. Kuid kaks konkureerivat ettevõtet kaebasid otsuse kohe kohtusse, sest ei saanud aru, miks riigiettevõttel üldse ehitada lubati. Kinnistu pole kunagi olnud Eesti Energia kasutada. See on siiani müümata ja oksjon seisab kohtuvaidluse taga.

Aga kui Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) Tootsi kinnistu mullu enampakkumisele pani, nimetas ka oksjoni korraldaja kinnistut juba ehitamisel olevaks tuulepargiks. Mida see reaalselt tähendab?

«Tegime seal proovikaevamise,» rääkis augud kaevanud töödevõtja. «Umbes kahe päevaga kaevasime ära. Esimesel õhtul läks pimedaks ja lõpetasime seetõttu järgmisel päeval.» Tema hinnangul peaks selline töö maksma kuskil mõni tuhat eurot.

Nüüd võivad need kaks auku saada Eesti Energia vaatenurgast «oluliste investeeringutena» eeliseks Tootsi tuulepargi ehitamise konkursi võitmisel. Konkurentidest nimekaim on äsja sadade miljonite eest Eesti Energiale müüdud Nelja Energia.

Aukude väärtus: ~157 miljonit eurot

FOTO: Mailiis Ollino /

Viimast esindab kahe aasta tagune presidendikandidaat ja nüüdne vandeadvokaat Allar Jõks. «Vahet pole, võite minu sõnu ikka kasutada. Sest see, kuidas siin käitutakse, ei ole õige,» kostis ta.

Jõks selgitas, et Eesti Energia üritab riigilt taastuvenergia toetuse saamiseks väita, et on olemasolev tootja, ning muu hulgas on mängus just need proovikaevamise käigus loodud augud. RMK nimetab neid näiteks oma oksjonikuulutuses vundamendisüvisteks.

Taastuvenergia toetuste puhul on jutt üüratutest summadest. Kui Eesti Energia võidab enampakkumise, ehitab Tootsi tuulepargi ja hakkab saama toetusi, laekub riigifirmale järgneva 12 aasta jooksul arvutuste järgi 157 miljonit eurot abiraha.

«Vahet pole, et nimetatud aukude kaevamine moodustab alla 0,01 protsendi tuulepargi eeldatavast maksumusest,» lausus Jõks. «Jääb müstikaks, kuidas saaks kahe augu kaevamist lugeda olulise investeeringu tegemiseks, mis võiks anda õigustatud ootuse toetuseks.»

Eesti Energia leiab aga, et nende hinnangul peaks igal juhul riigiettevõttele toetus laekuma. «Oleme seisukohal, et Tootsi tuulepargi arendus vastab riigiabi suunistele ning võimaldab saada toetust kehtiva toetuskeemi alusel,» ütles Kuusk.

Eesti Energia kinnitusel on nad lisaks aukude kaevamisele võtnud Tootsis muidki olulisi kohustusi. «Oleme läbi viinud mahukad geotehnilised uuringud, linnustiku ja nahkhiirte uuringud, projekteerinud tuulikute vundamendid, teed ja maaparanduse ning elektripaigaldise. Kõikide ehitustegevuste läbiviimiseks oleme korraldanud hanked,» loetles pressiesindaja.

Uus seadus aitab kaasa?

FOTO: Mailiis Ollino /

Riigikogus eile kolmanda lugemise läbinud uus elektrituru seadus tähendab lihtsalt öeldes üht: tuuleenergia abiraha saavad kõik, kes alustasid tuuleparkide arendust enne 2017. aastat. Ülejäänud hakkavad raha saama vastavalt riigi vajadusele. Ehk siis: juba olemasolevad projektid saavad rohkem kui uued.

Eesti Energia loodab saada toetust kopsakama ehk vana süsteemi järgi ning kuna Tootsi tuulepark oleks nii võimas, et kataks riigi vajaduse sisuliselt üksi ära, saakski energiahiid üksinda olla see, kellele lõviosa abirahast laekuks.

Rääkimata sellest, et ka ilma Tootsi pargita, kuid koos hiljuti välja kuulutatud Nelja Energia ostuga, toodaks riigifirma niigi enamiku Eesti taastuvenergiast.

Ja kui keegi teine võidaks Tootsi Suursoo kinnistu oksjoni, siis tema nii kopsakat taastuvenergia toetust ei saaks. Põhjus on lihtne: nemad pole ehitustegevusega alustanud. Eesti Energia seda tänu oma aukudele aga oleks.

Seetõttu ongi kinnistu oksjon vaidlustatud. Konkurendid arvavad, et kui oksjon lõpuks toimub, võidabki selle Eesti Energia, kes saab ainukesena toetusega arvestada ja teha selle võrra kopsakama pakkumise. «Kuidas on võimalik üldse tagada ausat menetlust olukorras, kus üks pakkujatest on juba ehitustöid alustanud?» küsis vandeadvokaat Jõks retooriliselt.

«Oleksime teadnud, et abiraha saamiseks tuleb kopaga vaid paar auku kaevata ning kinnistu ei peagi üldse selleks meile kuuluma, oleks ka sealt oma kopaga läbi käinud,» naljatles tuuleenergia ettevõtja Andres Sõnajalg.

Raha tuleb inimeste taskust

Võib-olla on inimesed märganud oma igakuisel elektriarvel rida «taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis». Nii laekubki taastuvenergia tasu elektritarbijatelt kindlasse fondi, kust see jagatakse taastuvenergia tootjatele laiali. Seega maksavad Eesti Energiale nimetatud 157 miljonit eurot kinni tarbijad ehk sisuliselt kõik Eesti inimesed.

See kõik võimaldab Eesti Energial omakorda rahastada Nelja Energia hiiglaslikku, 493 miljoni euro suurust ostutehingut. Taastuvenergia ettevõtte Adapte esindaja Raigo Sõlg rõhutas, et seega kuldavad Eesti Energia üle tarbijad.

«Meil käib jutt väga suurtest toetussummadest olukorras, kus seda toetust tegelikult ei vajata,» täiendas Eesti Taastuvenergia Koja juhataja ja energiaekspert Rene Tammist. «Tegemist on tarbija jaoks väga olulise kuluga. Sama raha eest saaks teha mitu tuuleparki.»

Samal seisukohal on Sõnajalg. «Riigiabi reeglites on kirjas, et toetusel peab olema oluline ergutav mõju tootja jaoks. Sellise gigandi nagu Eesti Energia puhul me millestki sellisest ilmselget rääkida ei saa,» lausus ta.

FOTO: Mailiis Ollino /

FOTO: Mailiis Ollino /

Monopol võib olla turu surm

Tegelikult on Eesti Energia ilma Tootsi tuulepargitagi oma tahtmise saanud: Nelja Energia müük tagab riigifirma ainuvõimu Eesti taastuvenergia turul. Tuuleenergia assotsiatsiooni hinnangul liiguks suurtehinguga tervelt 85 protsenti Eesti tuuleenergia turust riikliku energiakontserni kätte.

Eestis on püsti 139 tuulikut, millest 60 kuulub Nelja Energiale ja 49 Eesti Energiale. Tootsi on plaanis ehitada veel 46 tuulikut.

See on murekoht enam kui paarikümnele tuuleenergia tootjale, kes turul sõnaõiguse väidetavasti kaotavad ning tuleviku investeeringuteks enam märkimisväärset taastuvenergia toetust ei saa. Nii kaotavad nad endi hinnangul igasuguse võimaluse võimsa riigiettevõttega turul konkureerida.

«Taastuvenergiaturgu kui sellist Eestis enam olema ei saa, kõik kuulub Eesti Energiale,» kostis Sõlg, «ülejäänud imegu lihtsalt pöialt.»

Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter on korduvalt öelnud, et taastuvenergia turust ei saa rääkida vaid Eesti kontekstis: tema hinnangul monopoli ei teki, sest Põhjamaade ja Baltimaade turge tuleks vaadelda ühiselt.

Raha jagab Eesti Energia järeltulija

Euroopa Komisjoni hinnangul peaks Eesti ise otsustama, kas Tootsi park loetakse olemasolevaks tootjaks.

«Praegu on küsimus selles, kas Tootsi projekt on olemasolev või mitte. Seda hindab aga seaduseelnõu kohaselt Elering,» rääkis Taastuvenergia Koja juhataja Rene Tammist.

Elering loodi 2009. aastal ning selle eelkäijaks võib lugeda just Eesti Energiat. Samuti on Eesti Energia ainsana sõlminud Tootsi tuulepargi liitumislepingu Eleringiga ja viimasena mainitu juba ehitab Tootsi tuulepargi juurde alajaama.

«Arvake ära, keda Elering sellises olukorras toetada võiks?» sedastas taastuvenergia ettevõtte Adapte esindaja Raigo Sõlg.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Timo Tatar kostis, et tema hinnangul pole Eleringil otsustamisel omaloominguks ruumi, sest suunised toetuste välja maksmiseks on jäigad.

Samuti rõhutas ministeeriumiametnik, et Elering on viimased kümme aastat toetuste üle otsustanud ja probleeme pole esinenud. Ta ei nõustu väitega, et uus seadus annab ainueelise Eesti Energiale, sest seadus kohtlevat kõiki võrdselt.

Ministeeriumi saadetud kirjas riigikogule selgitab ekspert Rein Vaks, et Elering peab toetuse jagamisel hindama, kas konkreetne tootja on alustanud asjakohaseid ehitustöid, kas 2017. aastaks on väljastatud teatis ehitustööde kohta ning kas ehitustöödega on reaalselt alustatud.

Ehitusteatise on Eesti Energia tõepoolest 2016. aastal esitanud ja (kohtus vaidlustatud) ehitusluba on samuti riigifirmal olemas.

Seega lihtsustatult öelduna peab Elering otsustama, kas paari tuhande eurosed augud on piisav ehitustegevus, et igal aastal kümned miljonid Eesti Energia poole teele saata.

Allikas: Pärnu Postimees

Foto: Avalik

juuni 7th, 2018|

About the Author:

Tuuletehnoloogia Liidu tegevjuht