Tuuleettevõtjatest vennad Andres ja Oleg Sõnajalg on enam kui aasta kuulutanud, et Eesti pole õigusriik ning Aidu tuulepargi ehitusel Ida-Virumaale on riik asunud neid eri institutsioonide kaudu takistama.

«Riik ei saa valikuliselt teha ühe ehitusobjekti puhul teisi reegleid kui teistele arendajatele, kellelt nõutakse seaduste üks-ühele järgimist. Ei ole vahet, kas see on Aidu tuulepark või kunstiakadeemia – et ehitis saaks kerkida, peavad kõik nõuded olema täidetud,» rääkis kaitseministeeriumi asekantsler Meelis Oidsalu.

Kuigi ministeerium on veendunud, et seal käib juba aasta aega ebaseaduslik ehitustegevus – ning on enda kinnitusel seda ka kohtus kahel korral tõestanud –, väitis Aidu Tuulepark OÜ juhatuse liige Andres Sõnajalg veel hiljuti, et kaitseministeerium valetab ja takistab jõhkralt nende ettevõtlusvabadust.

Just kaitseministeerium on Aidu tuulepargi ehituse keelamisel saanud suurima pahalase tiitli, ent Ida-Virumaal Lüganuse vallas kohapeal käies avaneb mõnevõrra teistsugune pilt. See annab pigem alust väita, et huvi Aidu tuulepargis ja selle ümber toimuva vastu peaks tundma märksa laiem hulk riigiasutusi.

Kaks tuulikut peaaegu püsti

Aidu tuulepargi alale lähenedes hakkab silma, et vaikelu seda arendust kindlasti ei iseloomusta. Tuulepargi alajaama juurde viival teel voorivad edasi-tagasi suured veokid. Teeotsa, mis sinna viib, on püsti pandud silt, mis ütleb, et alale võib sisse sõita üksnes valdaja loal.

Natuke eemalt Sipelgamäelt avaneb vaade kogu alale, kuhu plaanitakse püsti panna 30 tuulikut ning kus on kohalike kinnitusel viimase aasta jooksul käinud kibekiire töö. Esiplaanil kõrguvad kaks vähemalt sajameetrise kõrguse saavutanud tuulikutorni. Nii nende kõrvale kui ka kahe torni vahele jäävale tuulepargi alajaama alale on pargitud eri suuruses autod.

Mõlema torni kõrvalt leiab juba tuulikuosi, kohale on toodud ka tuulikulabad. Taamal on näha terve hulk teisi platse, kuhu on korralikus koguses jämedat killustikku veetud. Ühe näitel neist on kaitseministeerium tõestanud, et ladustamise varjus käib pargis hoopis ehitustegevus.

Tuulepark ei ole Lüganuse vallas aga ainus koht, kus viimasel aastal ajal on vilgas arendustegevus toimunud. Valla dokumendiregistrist leiab 18. juulist korralduse Aidu Tuulepark OÜ-le 110 kV elektriliini jaoks kasutusloa andmiseks. Ka leiab sealt infot, et 21 kinnistut läbiva liini puhul on vähemalt viis maaomanikku öelnud, et ei anna liinile kooskõlastust.

Kõik viis toovad põhjusena välja selle, et arendaja pole nendega sõlminud notariaalselt allkirjastatud kasutuslepingut. Ühtlasi selgub dokumendist, et üks maaomanik, Külli Veidemann on terve viimase aasta võidelnud liiniehituse vastu, kuna leiab, et see on ebaseaduslikult rajatud. Kurioosseks teeb kogu asja aga see, et liin on juba valmis ehitatud.

«Tegelikult pidi meile teada andma, meid kaasama – andma tähtaja ja me pidime oma arvamust esitama,» põhjendas oma kinnistu peale ehitatud liini näidanud maaomanik, miks tema arvates on liin ebaseaduslikel alustel rajatud.

Käisid varga kombel liini rajamas

Esialgu tundub, et hoolimata tuulikute ehituskeelust oli Sõnajalgadel liini vedamiseks täiesti seaduslik alus olemas. Lüganuse vald kinnitas mullu 9. novembril 110 kV elektriliini projekteerimistingimused ja 14. novembril väljastas Aidu Tuulepark OÜ-le ehitusloa. Ida-Virumaal lastekaitse spetsialistina töötava Veidemanni sõnul selles probleem ongi.

Tema sõnul näeb norm ette, et nende kahe kuupäeva vahel on 30 kuni 60 päeva vahet ning kõik maaomanikud, kelle kinnistut liin läbib, saavad esitada oma seisukohad. See on isegi liini projekteerimistingimustesse sisse kirjutatud. Sellest võimalusest jäeti nad aga ilma.

Veel enam, kuigi Veidemann on Andres Sõnajalale algusest peale öelnud, et ta ei luba oma maale Eleringi liini kõrvale 200–300 meetri ulatuses uut liini rajada, on arendaja töölised just seda mullu novembri lõpust selle aasta juulini varavalgest hilisööni teinud. Neid ei ole kinni pidanud kinnistu teele ette pandud palgikoorem, eramaa silt ega tabalukk. Maha on võetud ka liinile ette jäänud puid.

Üks väheseid kordi, kus Veidemann väljakutsutud politseilt abi sai, oli selle aasta 22. märtsil. «Politseiametnik ütles Sõnajalale konkreetselt, et kas te saate aru, et omanik keelab teil oma maale minna. Sai küll aru. «Palun korjake oma traktor kokku ja lõpetage töö.» No korjas – selleks õhtuks. Kolm päeva hiljem oli ta jälle tagasi,» rääkis Veidemann.

Vahejuhtumit kinnitas ka Ida prefektuuri pressiesindaja Kerttu Krall. Maaomanik läks sel kevadel kohtusse, et kuulutada mullu novembris Lüganuse vallavalitsuse kinnitatud projekteerimistingimused ja ehitusluba ebaseaduslikuks. Kohus otsustas aga, et ta jäi oma kaebuse esitamisega hiljaks.

Liin ohtlikult madal

Viimase aasta jooksul on Veidemann pöördunud kaheksa advokaadi poole, kellest enamik on loobunud teda esindamast, kui on kuulnud, et tuleks Andres Sõnajala vastu minna. «Üks advokaat ütles, et eraisiku kohta oleme juba liigagi palju teinud, see tegelikult ei ole meie võitlus,» meenutas Veidemanni elukaaslane.

Nüüd, kus liin on maaomaniku suurest vastuseisust hoolimata siiski valmis, kahtleb Veidemann, kas see vastab tehnilistele nõuetele. «See on üldse väga madal – kuna peab teiste alt läbi minema –, aga minu maal jäi see eriti madalaks seetõttu, et ta (ettevõtja – toim) otsustas ühe posti vähemaks võtta,» rääkis maaomanik. Tema hinnangul on see liin sellisel kujul ohtlik.

Naine pöördus 21. juunil ka tehnilise järelevalve ameti poole, kes on liini ehitusest teadlik. Asutuse pressiesindaja Anu Võlma ütles, et kohaliku omavalitsuse ehitusjärelevalvet kontrollib justiitsministeerium, mistõttu kaalub asutus nende poole pöördumist. Võlma toonitas aga, et isegi kui liinil on kehtiv ehitusluba, ei tohi seda võõrale maale ilma omaniku nõusolekuta kindlasti ehitada.

Veidemannile teeb veel muret, et üsna tema kinnistu lähedale, raudtee külje alla on arendaja sel kevadel rajanud jämedast killustikust tee, et liini läbi soisemate alade vedada. Seejuures aeti kinni aga Hiiesoo peakraavi lätteala, mis nüüd otsib tee alt väljapääsu. Maaomanik kahtlustab, et seal on Aidu Tuulepark ka keskkonnanõuetele läbi sõrmede vaadanud.

Kuigi keskkonnainspektsiooni pressiesindaja Leili Tuule sõnul ei ole keegi neile Sõnajalgade peale keskkonnarikkumise suhtes kaebust esitanud, kontrollib inspektsioon võimalikku rikkumist esimesel võimalusel.

Teine viiest kinnistuomanikust, kes Lüganuse vallavalitsuse dokumentide kohaselt keeldus kasutusloa kooskõlastamisest, on Kunnar Kuusmik, kes tegeleb Lüganuse kandis piimakarja kasvatusega. «Ehitanud on nad, jah, liinid on praktiliselt valmis. Notariaalseid lepinguid ei ole,» rääkis Kuusmik. Ta tunnistab, et andis mullu kevadel siiski põhimõttelise nõusoleku liini rajamiseks oma maale.

«Kuna aga selle, kes seda kirja tegi, jutt oli, et tulevad notariaalsed lepingud. Tasu eest, ühesõnaga,» jätkas ta. Summast toona ei räägitud. Kui Kuusmik lõpuks Aidu tuulepargi arendajatelt kirja sai, lubati seal tema maalt liini läbivedamise eest tasuda üksnes postialuse maa maks.

«See on naeruväärt, ma ei hakka sellepärast minema ei notarisse ega mitte kuhugi! Minu aeg maksab ka midagi, minu maa maksab ka midagi,» sõnas Kuusmik. Kinnistu, millelt elektriliin läbi veeti, asub mehe kodust kümne kilomeetri kaugusel. «Ükskord, kui läksin, avastasin, et postid on püsti,» rääkis ta.

Kuusmik tunnistas, et olukorraga ta rahul ei ole. «Aga mis seal ikka teha. Eesti riik ka ei ole rahul paljude asjadega, mis ta (arendaja – toim) teeb, aga kas ta saab tast võitu?» nentis Kuusmik. Seda, et Sõnajalgadele Aidu tuulepargi ehituse peatamisega kuidagi liiga on tehtud, maaomanik ei usu.

Kolmas kasutusloa kooskõlastamisest keeldunud maaomanik Ülle Vinni jõudis ka vallavalitsuses käia ja küsida, miks teda kaasatud ei ole. Seepeale vastati talle, et milleks seda vaja. Vinni ei olnud aga nõus lähemalt rääkima põhjusel, et on asunud arendajaga maa kasutuslepingu asjus läbi rääkima.

Arendajale tehakse ülekohut

Kaitseministeerium on juba esitanud nõude tuulepargi alla jääva maa hoonestusõigus, mille riik andis Aidu Tuulepark OÜ-le 99 aastaks, ehituskeelu rikkumise tõttu ära võtta. Algseks tähtajaks seadis ministeeriumi asekantsler Meelis Oidsalu juba 25. juuli, millest on mitu nädalat möödas.

Aidu Tuulepark OÜ juhatuse liikme Oleg Sõnajala sõnul puuduvad kaitseministeeriumil volitused hoonestusõigust tagasi nõuda. Isegi vastupidi, hoopis neil on õigust riigilt hoonestusõiguse lepingu täitmist nõuda ja tuulepargi rajamise takistamist keelata. «Ühtlasi kaalume riigi vastu vastava hagi esitamist,» lausus Sõnajalg.

«Nemad on võtnud endale äririskid, nad on valinud endale arendusstrateegia ja selle osa on seadusrikkumine. Miks peab riik seda tolereerima, kui hoonestusõiguse leping näeb ette, et nad peavad kasutama kõiki õiguslikke vahendeid oma huvide edendamiseks? See ei ole lasteaed, me ei tee siin nalja,» leiab aga Oidsalu.

Oleg Sõnajala sõnul pole nad kunagi väitnud, et tegelevad ainult ladustamisega. «Me oleme öelnud, et me ei ehita tuulikuid Aidu alale – ja seda me ei tee,» märkis ta. Sinna alla ei käi tema sõnul killustiku, torniosade ja labade ladustamine, teede ja elektriliini väljaehitamine. Ka ütles ta, et kuigi kaitseministeerium on kohtuvaidlustes tõendanud ehitust, ei ole kohtud selgitanud, kust läheb nende jaoks ladustamise ja ehitamise piir.

Mis puudutab maaomanike rolli kogu liiniehituse protsessis, leiab arendaja, et kõik maaomanikud peale ühe olid nõus liini rajamisega. Ka kinnitas ta, et elektriliini ehitamisel on nad pidanud täiel määral kinni kõigist Eestis kehtivatest tehnilistest ja keskkonnanõuetest.

Vendadest ärimehed olid vallapäeva suurimad toetajad

Lüganuse vallavanema Andrea Eiche sõnul kannaksid nad suurt rahalist kahju, kui Sõnajalad oma tuuleparki õigepea valmis ei saa.

Lüganuse vallavanem Andrea Eiche saatis peaministrile hurjutava kirja, kus palus kaitseministeeriumi Aidu Tuulepargi ehituse takistamise pärast korrale kutsuda. Eiche vestles ajakirjanikuga meelsasti nii kaua, kuni järg jõudis tülikate küsimusteni. Siis kõne katkes ja rohkem ta telefonile ei vastanud.
Te esitasite 24. juulil peaministrile pöördumise tuulepargi arendaja kaitseks. Mis teid ajendas tol hetkel peaministri poole pöörduma?
Vastus väga lihtne. Ma leian – ja ka vald leiab –, et see kaitseministeeriumi ametniku (viide asekantsler Meelis Oidsalule – toim) tegevus ei ole päris see, mis oleks kohane Eesti riigile. Meile tundub, et meelega meie valla territooriumil olevaid tuuletootjaid püütakse välja põksida siit.
Vald tahab, et see arendus sinna ikkagi tuleks. Sellega on kaasas reaalsed töökohad, reaalne rahavoog vallale.
Kas te olete ka varem oma vallas tegutsevate ettevõtjate toetuseks avaldusi teinud?
Peaministrile otseselt mitte, aga oleme avalikult selgelt välja öelnud, et me toetame neid ettevõtjaid, kes vallas tahaksid tegutseda.
Te mainisite juba, mida Aidu tuulepark Lüganuse valda juurde tooks. Kas saaksite täpsustada, kui palju töökohti tekiks ja milline see rahaline võit vallale oleks?
Hoonestusõiguse tasu tuleb vallale. Töökohtade osas on Sõnajalad lubanud, et sinna tuleb ka tehas, kus hakatakse tuulelabasid tootma. Seal on räägitud 300 töökohast.
Reaalset kasu saab meie sihtasutus, sest kuue kilomeetri raadiuses võib elektritootjatelt ilma võrgutasuta elektrit osta. Meil on kokkulepe Aidu tuulepargiga olemas, et me selle elektri saame. Nemad ise ehitavad valmis kõik liinid, alajaamad, et me saaks elektri Aidu veemaailma.
Praegu on meil suurusjärgus 150 000 Eesti Energia pakkumine, et me saaks sinna üldse elektriliinid. See on üsna suur kulu, mis tõenäoliselt tuleks vallal kanda ja mida me ei ole ette näinud.
Mul jäi Lüganuse valla dokumendiregistrist mai lõpust silma üks kiri, kus tollal vallavanema rollis olnud Viktor Rauam palus Aidu tuulepargi arendajatelt rahalist toetust vallaüritusteks. Mida ettevõtjad vastasid?
3000 eurot oli see toetus, mis Aidu Tuulepark kandis. See oli vallapäeva rahastuseks. Nemad olid ka kõige suuremad toetajad üldse.
Lisaks tuulepargi arendamisele on ettevõtjad juba ehitanud ka elektriliini tuulepargi alalt Püssini välja. Ma saan aru, et seal on vaidlusi maaomanikega.
Ühega konkreetselt.
Ma leidsin teie dokumendiregistrist korralduse, kus väidetavalt viis maaomanikku ei anna heakskiitu kasutusloa väljastamisele, kuna neil puuduvad juriidilised lepingud tuulepargi arendajaga. Kas ma saan õigesti aru, et eelmise aasta novembris te kinnitasite projekteerimistingimused ja ehitusloa selle liini ehituseks?
Teate, ma peast niimoodi neid asju ei saa võtta.
Sellega kõne lõppes ja Postimehe korduvate katsete peale Andrea Eichega uuesti ühendust saada vajutati kõne kinni. Vahetult enne loo trükkiminekut saabus e-kiri, milles Eiche ütles, et vajab Postimehe küsimustele vastamiseks rohkem aega, kuna novembris tehtud otsused valmistasid ette ametnikud, kes enam Lüganuse vallas ei tööta.

Aidu tuulepargi saaga

Kohus peatas Sõnajalgade tuulepargis tuulikute ehituse 2017. aasta 3. mail, kui võttis menetlusse Ida-Viru maavanema protesti Aidu Tuulepark OÜ-le antud ehituslubade tühistamiseks. Kohus pikendas ehituskeeldu mullu 31. mail.
Praeguseks on halduskohus asja menetluse käigus osalistelt saanud ja lahendanud suure osa taotlusi, kuid vaidluse sisulise lahendamisega saab kohus edasi minna alles siis, kui riigikohus on otsustanud, kas võtab ringkonnakohtu 29. juuni määruse, millega otsustati kohtuasja jätkata, menetlusse või mitte.
Praegu on riigikohtus menetlusotsust ootamas kaks kaebust Aidu Tuulepark OÜ-lt (saabusid tänavu 17. ja 23. juulil) ning üks Aidu tuuleparki puudutav kaebus ka Lüganuse vallavalitsuselt (saabus 17. juulil). Riigikohus peaks otsused nende kohta langetama septembris.
Sõnajalad ise nimetavad Aidusse rajatavat 30 tuulikust koosnevat tuuleparki, mille hinnanguline maksumus on 160 miljonit eurot, Baltikumi suurimaks tuulepargiks. Küll aga tuleb silmas pidada, et palju vaidlusi tekitanud Tootsi tuulepark Pärnumaal (38 tuulikut) ning Loode-Eesti meretuulepark (100–160 tuulikut) tuleksid sellest kindlasti suuremad.

Allikas: Postimees

Foto: Avalik

august 18th, 2018|

About the Author:

Tuuletehnoloogia Liidu tegevjuht