Kuivõrd Aidu tuulepargi vaidluse valguses on taas üles kerkinud süüdistused, et kaitseministeerium piirab ettevõtjate tegevusvabadust, selgitab valdkonna eest vastutav Meelis Oidsalu, et see ei ole nende isiklik vimm Andres ja Oleg Sõnajala vastu, vaid asi on Eesti kaitsevõimes.

«Konflikt, mis on ka meedias tähelepanu pälvinud, ei ole ju unikaalne, ka teistes riikides on tuuletehnoloogia areng toonud kaasa selliseid mullistusi ja skandaale,» märkis kaitseministeeriumi asekantsler Meelis Oidsalu.

Näiteks ka Saksamaal on suur vastuseis olnud. «Seal on väga selged regulatsioonid paika pandud,» lausus asekantsler. Samas Prantsusmaa arendajad on väga rahulolematud. «Seal on kõik asjad ära keelatud, pandud väga suure kaarega absoluutsed keelualad,» rääkis ta.

Tuuleenergia kasvab üle pea

Kõigi nende konfliktide põhjustaja on aga tuulikute kiire areng. Kui 1990. algul küündisid tuulikud 40–50 meetri kõrguseni, siis praeguseks on need kasvanud peaaegu kümme korda. «Kaitseministeeriumilt uuritakse juba kuni 300 meetri kõrguste tuulikute rajamise kohta,» lausus Oidsalu.

2001. aastal, kui Eestis paigaldati esimene õhuseireradar, küündisid tuulikud 120 meetrini, siis näiteks Aidu tuuleparki on Sõnajalad tahtnud püsti panna peaaegu 200 meetri kõrgused tuulikud.

«Tuuleenergia hakkab meil mõnes mõttes üle pea kasvama. See läheb kõrgemaks kui inimeste taluvuslävi,» sõnas Oidsalu.

Peale tuulikute kõrguse on Euroopas probleemiks kujunenud ka tuuleparkide tihedus, hakates mõjutama eelhoiatussüsteemide ehk õhuseireradarite, sidesüsteemide ja raadioluuresüsteemide tööd.

Tema sõnul on ka Sõnajalad tellinud Briti firmalt QinetiQ uuringuid, mis mõju võib tuulegeneraatoritel olla riigikaitsesüsteemidele. «Nad on teinud neid nii Vaivara kui ka Aidu kohta, mis need reaalsed mõjud olla võiksid,» kirjeldas Oidsalu.

Näiteks õhuseireradar ei pruugi näha tuulepargi tagustele aladele, radarite töökaugus väheneb tuulikute tõttu ja radarile tekivad valed sihtmärgid tuulikute ümber. Viimane suureneb seda enam, kui piirkonda jääb üle ühe tuulepargi.

Mitu lahendust laual

Kaitseministeeriumi juurde loodud tuuleparkide töörühm otsib lahendusi, kuidas riigikaitsepiirangute kontekstis saaks rajada lisatuuleparke. Siinjuures on näiteks keskendutud võimaluste otsimisele Lääne-Eestis, kus on juba looduslikult väga head tuuleolud ja kus pole ka ministeeriumi jaoks piirangud nii suured.

«Peamine asi, mis seal takistab tuuleparkide rajamist, on see, et inimesed ei taha neid oma kodu lähedale. Maakonnaplaneeringute läbirääkimistel tuulepargialade üle lähtuti nii mitmelgi juhul tuuleparke välistavatest teguritest,» rääkis asekantsler.

Kaitseministeeriumi töörühm uurib sedagi, milliseid muid piiranguid, mis ei ole riigikaitsega seotud, oleks võimalik leevendada. «Seda näevad arendajad esmase võimalusena, sest seal ei ole vaja teha lisainvesteeringuid,» põhjendas ta.

Ehkki praegu puudub suurem makromajanduslik kulu-tulu analüüs, on rahandusministeeriumi juures asuv statistikakaubanduse töörühm seda analüüsi juba koostama hakanud ja loodab esimeste vahekokkuvõteteni jõuda aasta lõpuks.

Ka on töörühm uurib, milliseid õiguslikke leevendusi tuleks teha, et saaks ettevõtjate raha kaasata riigikaitse investeeringutesse. «Siin on justiitsministeeriumi hinnang, et otseseid takistusi ei ole, aga seal on jälle rahastuse järjepidevuse riskid,» sõnas Oidsalu, viidates ettevõtete endi majandussuutlikkusele.

Kõik arendajad ei ole vastu

«Ma ei paneks paari arendajat kuidagi tuuleenergeetika sektoriga võrduma. Kui vaadata neid inimesi ja organisatsioone, kes istuvad ministeeriumis laua ääres, siis ei ole teistega sellist võnget õhus – on täiesti adekvaatne, formaalne, kena ja sisuline arutelu,» põhjendas ta.

Ka on ministeeriumil tuua näide sellest, kuidas eelmiste aasta lõpus kooskõlastati pärast ettekirjutuste arvestamist ka üks Saaremaa tuuleettevõtja Harry Raudvere tuulik Varese sadamas.

Poolteist aastat tagasi kooskõlastati ka Liivi lahe keskele loodava tuulepargi arendus, kui arendaja oli vastavad muudatused projektis teinud. Parasjagu on menetluses ka üks Sõnajalgade Eleoni tuuliku püstitamise taotlus.

Riigi kaitsevõimet ei mõjuta killustiku ladustamine

Oleg Sõnajalg, Aidu Tuulepark OÜ juhatuse liige:
Kaitseministeeriumi eesmärgiks on üksnes Aidu Tuulepark OÜ-d majanduslikult lämmatada, s.t trahvida, mitte sisulisi lahendusi leida.
Seevastu on tuulikute tootja Eleon teinud olulisi jõupingutusi ning täiendavaid investeeringuid tehnoloogiasse, mille tulemusel on võimalik Aidu tuulepargis tuulikute kõrgusparameetrid viia täpsesse vastavusse kaitseministeeriumi kooskõlastusega.
Kaitseministeeriumi ametnikud ei ole meiega siiani vastava teema arutamiseks aega leidnud, mis on ilmekaks kinnituseks riigi pahatahtlikust suhtumisest ettevõtjasse. Riigi kaitsevõimet ei mõjuta vähimalgi määral, millises koguses killustikku ladustatakse.

Allikas: Postimees

Foto: Avalik