12. juulil filmitud videost ilmneb, et viienda tuuliku juurde on lisandunud kolm laba ning taldmikule on ehitatud betoonist lisadetailid. Autor/allikas: kaader kaitseministeeriumi droonivideost

 

Ettevõtjatele Oleg ja Andres Sõnajalale kuuluv Aidu Tuulepark OÜ ei tohi Ida-Virumaale Aidusse rajatavat tuuleparki edasi ehitada enne, kui vaidlus ehituslubade üle on lahendatud, kuid kaitseministeeriumi droonivideotest nähtub, et ehitustöö jätkub seal hoolimata juba saadud trahvidest senini. Sõnajalgade väitel pole tegu ehitamise, vaid ladustamisega.

Sõnajalgadele kuuluv Aidu Tuulepark OÜ sai 2012. aastal kaitseministeeriumilt kooskõlastuse koos labadega kuni 185 meetri kõrguste ehk märksa madalamate tuulikute ehitamiseks kui need, mida püstitama asuti. Lisaks polnud tuulikutele kavandatud ka tohutuid taldmikke.

Ehkki kohus andis eelmise aasta mais objektile esialgse õiguskaitse, mis tähendab, et tuulikuid ei tohi sinna ehitada seni, kuni vaidlus ehituslubade õiguspärasuse üle on lahendatud, on kaitseministeerium korduvalt tuvastanud, et Sõnajalad jätkavad ehitustegevust. Selle eest on ettevõttel tulnud ka trahvi maksta: esimesel korral 1000 ja teisel korral 10 000 eurot. Võrdluseks: kogu Aidu tuulepargi projekti maksumus on üle 160 miljoni eurot.

Kaitseministeeriumi 23. mail tehtud droonivideost on näha, kuidas tuulikute juures toimub see, mida Sõnajalad on nimetanud ladustamiseks, ent mis kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsleri Meelis Oidsalu sõnul pole kõrgust vaadates kindlasti ladustamine, vaid ehitustegevus ning nii on seda määratlenud ka kohus. Ministeerium leiab, et ladustamiseks saaks pidada ühe killustikukihi lisamist, mitte aga mäe ehitamist.

Kui mai lõpus tehtud videol on ühe rajatava tuuliku juures platsil torni terasosa detailid, siis eelmisel nädalal filmitud kaadrid näitavad, et sinna on ladustatud kolm tuulikulaba ning mõlema elektrituuliku taldmikule on ehitatud täiendavad betoonist detailid.

Oidsalu märkis, et suurte detailide kohaletoomine on kulukas ja niisama seda ei tehtaks. Seda, mis tuuliku sees toimub ja kas tehakse ka sisetöid, ei ole ministeeriumil paraku võimalik kontrollida.

“Sõnajalad lihtsalt tuimalt jätkavad tuulepargi ehitamist kõikide õiguskaitsete kiuste,” lausus asekantsler, kelle sõnul on ettevõtjate plaan ilmselt ilma ehitusloata ja kohtu keelu all olles neli-viis tuulikut valmis ehitada ja elektrit tootma hakata, et nii ka kreeditorid maha rahustada.

“Isegi kui kohus kümme korda trahvi määrab, on need nii sümboolsed, et nad maksavad need lihtsalt ära,” rääkis Oidsalu. “Nad loodavad, et me kõik kuidagi lepime ja vajadusel maksavad nad kahjuraha või muud sellist. Aga see on 1990-ndate stiil, siis tehti selliseid asju. Meie kindlasti ei ole sellise asjaajamisega nõus”.

Tallinnas tekitaks selline omavolitsemine suure skandaali

Ta rõhutas, et tegu pole võitlusega tuulepargi või -energia vastu, vaid ehitusseaduse järgimise eest. Sama hästi võiks tegu olla vaatetorni või ükskõik millise muu ehitisega – ministeerium võitleks samamoodi selle ebaseadusliku püstitamise vastu.

“Nende eelis on see, et seal pole naabreid. Kui selline asi toimuks Tallinna kesklinnas, oleks see skandaalne,” märkis Oidsalu. “Meil on sügav mure, sest mängus on riigikaitselised huvid. Kavatseme reageerida ka õiguspäraselt, igati oma tõde kaitstes, aga neile ei loe ei Eesti seadused ega ka kohtuotsused”.

Rääkides võimalustest, millega riik saab tuulepargi seadusevastast kerkimist takistada, ütles Oidsalu, et võimalik on lõputult trahvida, kuid kaalutakse ka muid võimalusi, sest valikut ei ole – riik peab sellistele asjadele reageerima ja oleks üsna pretsedenditu, kui midagi ei tehtaks.

“Meil on ka mõned instrumendid,” lausus Oidsalu, soovimata esialgu võimalikke vahendeid täpsustada.

Ministeerium on tema sõnul pidanud Sõnajalgadega palju tuliseid vaidlusi, uurinud üheskoos tabeleid ja jooniseid, leidmaks lepitust laiematele probleemidele, mis on tuuleenergia ja radarisüsteemide vahel.

“Meie jaoks on see eluline huvi, mida me ka eluliselt kaitseme, nagu ka Eesti õiguskorda laiemalt. Eesti ei ole läbikukkunud riik, kus oligarhid asju teevad,” lausus asekantsler. “See on suhteliselt pretsedenditu, et nii julmalt ja korduvalt õiguskaitse tingimusi rikutakse”.

Kaitseministeeriumi droonivideotest ilmnevad Aidu tuulepargis mai lõpust alates tehtud muudatused:

Sõnajalg: ministeerium valetab

Andres Sõnajalg ütles ERR-ile, et jutt nagu jätkataks Aidus tuulepargi ehitamist, ei vasta tõele. “Kaitseministeerium otse valetab,” lausus ta ja lisas, et loomulikult on kohale toodud tuulikulabasid, sest see ega ka tornide vedamine ei ole ehitustegevus, vaid ladustamine.

Sõnajala kinnitusel ei näe nad endal süüd, vaid tegu on riigi jõhkra sekkumisega eraettevõtlusesse.

“Meil on hoonestusõigus, mis on kinnisasi. Meile on see antud 99 aastaks ja me võime seal kõike teha, mis ei sega kaitsevõimet. Kaitseministeeriumil puudub igasugune õigus tõlgendada ladustamist ehitustegevusena. Riik totaalselt eirab põhiseadust, aga riigil on muidugi olemas selline institutsioon nagu kaitseministeerium, kes ongi repressiivorgan, kes represseeribki oma kodanikke antud juhul,” sõnas ta.

Tuulepargi rajaja hinnangul tahab kaitseministeerium ettevõtte lämmatada, teades, et selle alla on pandud kümned miljonid eurod, ja lootes, et see läheb enne kohtuveskite lõpuni jahvatamist pankrotti. Võitluse taga on Sõnajala sõnul soov, et tuuleparki ei ehitaks eraettevõtted, vaid Eesti Energia. “Meil on selle kohta dokumentaalsed tõendid ja kui vaja, siis ühel päeval toome need välja,” lausus Sõnajalg, kes nimetas ministeeriumi tegevust poliitiliseks tellimuseks.

Ta lisas, et ettevõte on kandnud projekti viibimise tõttu suuri kahjusid ega mõista, kuidas riik võib niimoodi käituda. Sõnajala kinnitusel on nad teinud põhjalikud analüüsid ning erinevus Aidusse püstitatavate Eesti tehnoloogial põhinevate tuulikute ning varem kaitseministeeriumilt kooskõlastuse saanud Taani tuulikute vahel on marginaalne.

“Need labad on kaks meetrit pikemad ja Eesti tuulikutel on tunduvalt väiksem mõju radaritele kui Taani tuulikutel,” ütles ta. “Selle kohta on tehtud rahvusvaheline põhjalik tehniline analüüs, see on üle antud kaitseministeeriumile. Ja rääkimata raadioluurest, ka selle suhtes on meie kodumaine Eleoni tuulik astmeliselt väiksema mõjuga kui need tuulikud, mida kaitseministeerium kooskõlastas. Nii et see on ülialatu tegevus riigi poolt ja selle eest peab keegi vastutust kandma”.

Ka maja ehitades ei saa projekti kooskõlastuseta muuta

Kaitseministeeriumi strateegilise kommunikatsiooni osakonna juhataja Susan Lilleväli ütles, et ehkki Sõnajalgade väitel häirivad nende püstitatavad uudsed tuulikud radarisüsteeme vähem, siis ministeeriumile esitatud Eleon-tüüpi tuulikute analüüsist tuleb välja, et neilgi on radarisüsteemidele negatiivne mõju.

Lisaks tõi ta välja, et kui Sõnajalad otsustasid ühel hetkel ehitada teist tüüpi tuulikuid, siis oleksid nad pidanud selleks ministeeriumilt kõigepealt ka uue kooskõlastuse küsima.

“Võib tuua paralleeli majaehitusega, et kui alustasid 2012. aastal mingi loa järgi ehitamist, aga nüüd otsustad teha viilkatuse asemel lameda, siis vana projekti järgi sa seda teha ei saa,” selgitas Lilleväli.

Andres Sõnajala sõnul kavatsevad nad edasi Aidule labasid ja torne vedada, sest mujale ei ole neid panna ning ühel päeval on vaidlus läbi ja ehitus jätkub. Ta on veendunud, et nad saavutavad kohtus võidu.

“Loomulikult, kindlasti saavutame me võidu, aga samas oleme avatud kompromissidele,” ütles Sõnajalg, olles kindel, et tuulikud ehitatakse viimaks soovitud kujul valmis. “Sada protsenti, kindlasti, sest me teame, et õiglus on meie poolel. Ainuke asi, et kui kommunism uuesti tagasi tuleb, aga siis ei ole seda riiki enam ka. See on ülialatu, mis praegu tehakse ettevõtlusega”.

Tuulikud segavad raadioluuresüsteeme

Eesti riigikaitse seisukohalt on lubatust kõrgemad tuulikud ohtlikud seepärast, et tekitavad nii-öelda müra ehk valesihtmärke, vähendavad radari nähtavusala nii kõrguses kui laiuses kümnete, vahel ka saja kilomeetri ulatuses ning tuulepargi taha tekib pimeala.

“Kuna see segab ka raadioluuresüsteemide tööd ja teatud kriitiline mass tuuleenergiat on seal juba olemas, siis nüüd ei lubaks me sinna enam üldse mingit tuulikut. Aga kuna ta on veel kõrgem, siis igal juhul riik keelaks seal ehitise, mis ei vasta tingimustele,” nentis Oidsalu.

Kaitseministeeriumi esindajad on veendunud, et valmis ehitamiseni see projekt niisugusel kujul mingil juhul ei jõua.

Sõnajalad on esitanud kohtule taotluse esialgse õiguskaitse muutmiseks. Kohus edastas taotluse asjaosalistele ning osapooltel tuleb hiljemalt 3. augustiks oma seisukohad esitada. Ühtlasi soovitas kohtunik koostada osapooltel ühine seisukoht killustiku ladustamise küsimuses ehk analüüsida, kas või kuidas oleks võimalik ladustada killustikku nii, et see oleks käsitletav ladustamise, mitte ehitustegevusena.

Lilleväli ütles, et kaitseministeerium on ühe korra oma arvamuse juba esitanud ja nende seisukoht on endine: ladustamine on ühekordne kiht, mitte mäe ehitamine.

Vaidlus Aidu tuulepargi üle on kestnud alates eelmisest kevadest, mil Ida-Viru maavanem pöördus ettevõttele antud ehitusloa tühistamiseks kohtusse.

Toimetaja: Karin Koppel

Allikas: ERR

Foto: Avalik