Ida-Virumaa seiklusturism

Nädala alguses esitas Valitsustevaheline Kliimamuutuse Paneel (IPCC) pöördumatut kahju ennustava raporti: kliimasoojenemise peab hoidma poolteist kraadi võrredes tööstusrevolutioonieelse tasemega. Aega on veel viimased kümnendid, muidu on hilja.

Maailma riigid võtsid Pariisi kliimaleppega eesmärgi hoida ülemaailmse keskmise temperatuuri tõusu tuntavalt allpool kahte kraadi. IPCC teadlaste hinnangul tähendab poolekraadine vahe korallriffide täielikku hävimist, merevee tõusu 10 sentimeetrit rohkem. Kahekraadine soojatõus mõjutab kümne miljoni inimese kodusid rohkem kui pooleteistkraadine. Mõju on ookeanide happesusele, võimalusele kasvatada riisi, maisi ja nisu.

„Me oleme ohutsoonis juba ühekraadise soojenemisega,” ütles Greenpeace’i esindaja Kaisa Kosonen, kes oli läbirääkimistel vaatleja. „Mõlemad poolused sulavad kiirenevas tempos; iidsed puud, mis on olemas olnud sadu aastaid, surevad äkki ja suvi, mille me just läbi elasime – põhimõtteliselt kogu maailm põles.”

Pariisi lepe võimaldab aga kokkulepitud kahe kraadi piiri muuta. “Lepiti kokku põhimõttes, et riigid seavad vahepealseid eesmärke ja vaatavad regulaarselt üle, kui kaugele nende saavutamisega on jõutud ning kas tuleb veel midagi lisaks ette võtta,” kommenteeris keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna nõunik Kristi Põlluveer.

SEOTUD LOOD:

Piisavalt paindlik Pariisi kliimalepe võimaldab uusi teadusandmeid arvesse võtta. Parimate teadusandmete kasutamine on ka üks Pariisi leppe ja üldiselt kliimategevuse põhimõtteid.

Mis meid aitab?

IPCC eriaruanne selgitab, et üleilmse soojenemise piiramiseks 1,5 kraadi tasemeni on vaja kiireid ja põhjalikke muutusi kõigis sektorites ning kliimategevust ka senisest rohkem läbivalt rahastada. Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil on tehtud ettepanek suunata liidu eelarvest veerandi kliimaeesmärkide täitmisele.

“Eestis on energeetikatööstus suurim kasvuhoonegaaside heite allikas, mis näiteks 2016. aastal moodustas 70,4% koguheitest,” kommenteeris keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna nõunik Kristi Põlluveer. “Põlevkivist väljumine on kompleksne teema ning vajab ühiskonnas laiemat arutelu, puudutades lisaks keskkonnale ka sotsiaalmajanduslikke ja turvalisuse aspekte.”

Ent ka põlevkivi kasutamisest täielikult loobumata on selles sektoris võimalik kasvuhoonegaaside heidet vähendada. Näiteks on juba praegu olemas CO2 kogumise ja kasutamise tehnoloogiad, mis võimaldavad energeetikasektoris tekkiva kasvuhoonegaaside heite kinni püüda ning kasutada teistes tegevusvaldkondades.

Keskkonnaministeerium keskendub kliimategevuses praegu veel transpordile ja metsandus- maakasutussektorile. “Transport on uuringute kohaselt Eestis üks suurima heite vähendamise potentsiaaliga sektoritest,” ütles Põlluveer. Ta tõi välja võtmepunktidena autopargi ökonoomsuse suurendamise, väiksema kasvuhoonegaaside heitega transpordi- ja liikumisviiside valiku ja säästlike transpordikütuste osakaalu kasvu soodustamise.

“Lisaks aitavad riiklike eesmärkide täitmisele kaasa Euroopa Liidu tasandil võetavad meetmed, näiteks CO2 heitenormide kehtestamine uutele sõiduautodele ja kaubikutele kuni 2030, mille ettepaneku osas saavutasid EL keskkonnaministrid põhimõttelise kokkuleppe nädala alguses toimunud istungil,” ütles ta.

Metsandus- ja maakasutussektoris peab Põlluveeri sõnul süsiniku emissioonid ja sidumise vähemalt tasakaalus hoidma. “Selleks, et süsiniku sidumist nimetatud sektoris suurendada, saame metsamaa pindala teiste maakasutuskategooriate arvelt suurendada ja vanema metsa raiejärgselt uue asemele istutada, hoida raiemahu sellisena, et arvestuslikult toimuks suurem süsiniku sidumine kui emissioon, eelistada pika elueaga puittoodete tootmist, suunata põllumaa kasutamist suurema süsiniku sidumise ja väiksema emissiooni poole läbi vastavate taimede kasvatamise ja põllumajanduslike võtete,” ütles ta ning lisas, et ka turbakaevandusalade vähendamisega ja märgalade taastamisega on võimalik arvestuslikke süsiniku emissioone vähendada.

Ikka inimene ise

Ent nagu ikka, kõige enam saab ära teha inimene ise. “Tarbimisharjumustel ja keskkonnakäitumisel on erakordselt suur mõju kogu süsteemile,” sekundeeris Põlluäärele inimeste keskkonnateadmatust kritiseerides keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Kadri Kauksi.

“Ja kindlasti võiks rõhutada, et „muutuste ellukutsumine“ ei ole mitte midagi kontimurdvat,” ütles Kauksi. “Alustuseks tuleks lahti saada suhtumisest stiilis „minust ei sõltu niikuinii midagi“ – vähe tollest, et see on nii iganenud mõtlemine, on see koguni kahjulik.”

Ta hinnangul on eesmärkideni raskem jõuda, “isegi võimatu,” ütles Kauksi, kuni ümberringi on neid inimesi rohkem, kes peavad muudatusi keskkonnas paratamatuks ega ole end seetõttu ka valmis muutma. Tarbijad peaksid mõtlema rohkem prügi taaskäitlemisele ning ületarbimise tagajärgedele.

Senised riigipoolsed ootused on suunatud ka tarbija käitumise muutumisele. Ent kui inimesed elavad raiskavalt edasi, siis kas riigi püstitatud eesmärkidest katastroofi ärahoidmiseks piisab? Sellele keskkonnaministeerium veel esialgu teisiti ei vastanud, kui et üha enam sõltub tulevik inimese enda käitumisest.

Olemasolevad eesmärgid

Et mitte 1,5 kraadi piiri ületada on vajalikud viis sammu:

  • CO2 ülemaailmne emissioon peab 2030. aastaks vähenema 45 protsenti võrreldes 2010. aasta tasemega.
  • Taastuvenergia peab 2050. aastaks andma hinnanguliselt kuni 85 protsenti ülemaailmsest elektritoodangust.
  • Kivisöe kasutamine peab vähenema ligi nullini.
  • Energiataimede kasvatamiseks on vaja kuni seitse miljonit ruutkilomeetrit maad (veidi vähem kui kogu Austraalia pindala).
  • Ülemaailmne netoemissioon 2050. aastaks null.

Riigikogu kiitis eelmisel aastal heaks kliimapoliitika põhialused, millega seati Eesti sihiks vähendada aastaks 2050 kasvuhoonegaaside heidet ligi 80 % võrreldes 1990. a tasemega. Euroopa Liidu liikmesriigina osaleme kliima- ja energiaraamistikus, millega kogu Euroopa Liit kohustub vähendama kasvuhoonegaaside heitkoguseid 40% (võrreldes 1990. a tasemega).

Raamistikku kuuluvad:

  • EL-i kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem (nn ETS), kus on EL-i ülene eesmärk -43% (võrreldes 2005. a tasemega) energia- ja soojatootmise sektorile ning energiamahukatele tööstussektoritele;
  • Kauplemissüsteemist väljajäävates sektorites ehk transpordis, põllumajanduses, jäätmekäitluses, tööstuslikes protsessides ja väikesemahulises energiatootmises tuleb Eestil vähendada 13% võrreldes 2005. a tasemega;
  • Metsandus- ja maakasutussektoris on eesmärk saada aastaks 2030 sektori koguheide ja süsiniku sidumine vähemalt tasakaalu. Näiteks kui liikmesriik raiub teatava hulga metsa, siis peab see olema tasakaalus uue metsa istutamise, keskkonnasäästlikuma metsa-, põllu- ja rohumaa majandamisega.
  • Taastuvenergia eesmärk: 25% energiast peab Eestis olema 2030. aastal pärit taastuvatest energiaallikatest.
  • Energiatõhususe eesmärk aastaks 2030 EL-is kokku on 32,5%, millesse kõik riigid peavad õiglaselt panustama.

Allikas: Delfi

Foto: Avalik