Eesti Energiale kuuluv Enefit Green kahekordistas Nelja Energia ostuga tootmisvõimsuse. FOTO: Postimees

Eesti Energia juht Hando Sutter loodab tütarettevõtte Enefit Greeniga Tallinna börsile jõuda järgmisel aastal. Enne seda oleks vaja kätte saada ka vastuoluline Tootsi tuulepargi projekt.

Börsielevuse tekitas uudis, et Eesti konkurentsiamet andis pärast kuudepikkust vaagimist eile viimaks Eesti Energiale õnnistuse osta norrakatele kuulunud taastuvenergiafirma Nelja Energia. Läti ja Leedu regulaatorid andsid rohelise tule juba tükk aega tagasi. Tehingu hind on 290 miljonit eurot. Lisaks võtab riiklik energiakontsern üle Nelja Energia laenud, 204 miljonit eurot.

«Luban, et Nelja Energia liitmisel Enefit Greeniga tekib tõeliselt professionaalne ja kasvuvõimeline ettevõte, millest ka Eesti inimesed võiksid aktsionärina osa saada,» ütles Sutter. Tema hinnangul võiks Enefit Greeni vähemusosaluse veel 2019. aastal börsile viia. «Loodame ja anname endast parima,» märkis ta. Konkreetset lubadust aktsiate avaliku emissiooni korraldamiseks järgmisel aastal aga Sutter ei andnud. Peaminister Jüri Ratas on varem öelnud, et taastuvenergiaettevõtte aktsiad võivad börsile jõuda 2019. aasta teises kvartalis.

Rahandusministeeriumist öeldi Postimehele, et IPOga (aktsiate avalik esmapakkumine – toim) liigutakse edasi sammhaaval. «Enefit Greeni börsile minek annaks igale eestimaalasele võimaluse saada otseselt osa taastuvenergia arengust. Võimalikust IPOst teavitatakse avalikkust siis, kui ettevalmistused jõuavad kaugemale,» sõnas pressiesindaja Kristina Haavala.

Börsile mineku eelduseks on ka Enefit Greeni ja Nelja Energia üksuste ühendamine ja restruktureerimine. Sutter selgitas, et suurem tegevus ettevõtete ühiseks organisatsiooniks liitmisel peaks selgeks saama paari kuuga. «Eks kõik töötajad tahavad ka selgust saada. Kui me räägime aga kõikidest korporatiivsetest liigutamistest, siis loodame nendega järgmise aasta algul lõpule jõuda,» märkis Sutter.

Kedagi üle parda ei visata

Ettevõtete ühendamisel ilmselt töötajatel koondamisi karta pole. «Me tahame moodustada võimeka ja kasvuvõimelise taastuvenergia ettevõtte meie koduturgudel. Nelja Energia ostuga saame kaasa väga hea kompetentsi ja arendusprojekte. Kasvuplaanide tingimustes kedagi üle parda me ei viska,» lubas Sutter.

Järgmise suurema arendusprojektina loodab Sutter näha Tootsi tuulepargi arendust. «Loodan, et Eestis jääb takistusi taastuvenergia arendamiseks vähemaks. Tootsi osas peaks lähiajal ka kohtust otsused tulema. Loodan, et see on meie järgmine projekt,» lisas ta. Kuivõrd Tootsi projekti investeeringu suurus on Sutteri sõnul ligi 200 miljonit eurot, siis oleks ka sellega edasiliikumine oluline alus ettevõtte börsile viimiseks.

Siiski on ühendataval ettevõttel Sutteri sõnul peale Tootsi ka teisi arendusprojekte Eestis, aga ka Lätis, Leedus ja Soomes, millega Tootsi tuulepargi arendustest sõltumata edasi liigutakse. Konkurentsiametilt Nelja Energia ostuks loa saamisel Sutteri sõnul Eesti Energias muret ei tuntud. «Ei olnud muret, et see ei õnnestuks. Olime pidevalt kaasatud ja nii suure tehingu puhul ei saagi otsus kiiresti tulla,» ütles ta.

Enefit Greeni juhi Aavo Kärmase sõnul on nad kiiresti kasvav taastuvenergia ettevõte Läänemere piirkonnas. «Tehinguga meie areng ei piirdu ja kavatseme ka edaspidi taastuvatest allikatest elektrienergia tootmisse investeerida. Arvestades arendusportfellis olevaid projekte, on meil tõeliselt hea kasvupotentsiaal kõigis Balti riikides, aga ka teistes Läänemere-äärsetes riikides, kus Eesti Energia tegutseb,» rääkis Kärmas.

Eestis suur, muidu väike

Pärast regulaatorite luba liigub tervelt 85 protsenti Eesti tuuleenergiaturust Eesti Energia kätte. Eestis on praegu Tuuleenergia Assotsiatsiooni andmetel püsti 139 töötavat tuulikut. Pärast tehingut kuulub 109 neist Enefit Greenile. Ning kui kokku on Eesti tuuleparkide võimsus peagu 310 megavatti, siis Enefit Greenile kuulub pärast tehingut 261,9. Teisisõnu, kahe suure energiafirma koondumine tähendab 85-protsendilise turuosaga riigi tuulefirma teket ning erasektori ettevõtetel jääb Eesti turul vaid statisti roll. Ka riiklike tuuleenergia toetuste koore riisub tulevikus Eesti Energia taastuvenergiafirma Enefit Green. Näiteks mullu said kaks kõnealust firmat 77 miljonist eurost toetustest kahepeale 26,5 miljonit.

«Kõik Eesti elektritootjad konkureerivad Põhjamaade ja Baltikumi ühtsel energiaturul üksteisega. Võrreldes suurimate Põhjamaade energiatootjatega oleme üsna väikesed,» selgitas Eesti Energia kommunikatsioonijuht Monika Viidul. Ta jätkas, et Põhjamaade ja Baltikumi ühise elektrituru mahuks on üle 400 TWh, Eesti Energia tootis 2017. aastal aga 9,7 TWh elektrit, mis moodustab ühisest elektriturust vaid 2 protsenti. «Nelja Energia osa elektritootmises oli 2017. aastal Baltikumi ning Põhjamaade ühtsel elektriturul alla protsendi. Nelja Energia minek Enefit Greeni omandusse ei muuda regionaalsel Põhjala ega Baltikumi elektriturul jõuvahekordi,» sõnas Viidul.

Ka konkurentsiamet nõustus Eesti Energia seisukohaga ja põhjendas loa andmist sellega, et Eesti Energia tegevuse geograafiline ulatus hõlmab edaspidi vähemalt Eestit ja Soomet. Kuna selles piirkonnas ulatub firma turuosa vaid 14 protsendini, ei näinud konkurentsiamet turgu kahjustavat mõju.

Enefit Green ja Nelja Energia aktsionärid allkirjastasid Nelja Energia aktsiate ostu-müügilepingu tänavu 29. mail. Nelja Energia aktsiatest 77 protsenti kuulus Vardar Eurusele, mille omanikeks on 90 protsendi ulatuses Norra omavalitsused ja kümnendikuga NEFCO. 23 protsenti Nelja Energia aktsiatest kuulus Eesti päritolu investoritele.

Läti konkurentsiamet andis tehingule heakskiidu juulis, Leedu konkurentsiameti kooskõlastus saabus augustis. Tehing viidi lõpule eile pärast Eesti konkurentsiameti heakskiidu saamist. Tehingu ettevalmistamisel ja läbiviimisel nõustasid ostjat Swedbank Corporate Finance, Ellex Raidla advokaadibüroo ning konsultatsioonifirmad PricewaterhouseCoopers ja ÅF.

Enefit Green on Eesti Energiale kuuluv taastuvenergia ettevõte, mis toodab elektrit ja soojust tuulest, veest, biomassist, päikesest ja segaolmejäätmetest. Nelja Energia omandamisega lisandub Enefit Greeni tootmisportfelli lisaks tuuleparkidele ka pelletitehas Lätis ning vähemusosalused Eestis asuvates biogaasijaamades ja tuulikute hooldusremondiettevõttes.

Tehing tõi Kaja Kallase ja Sõnajalgade kriitika

Eesti Energia tütarfirma Enefit Greeni selge plaan Nelja Energia üle võtta tuli avalikuks tänavu mai lõpus. Tehingut asus kohe kritiseerima Reformierakonna juht Kaja Kallas, kes kirjutas oma blogis, kuidas tehingu tagajärjel kaovad Eestis väikesed taastuvenergia ettevõtted ja kuidas energiaalase tõe monopol liigub Eesti Energia kätte.
Samuti maksis Eesti Energia ettevõtte eest Postimehe andmetel konkurentidest mitu korda kõrgemat hinda. Selle taga on Kallase sõnul see, et riigifirma varade portfellis on ka jaotusvõrgu vara, mille risk on teatavasti 0 protsenti. Erafirmadel sellist luksust pole.
«Advokaadina nägin juba kümme aastat tagasi mitme projekti juures, kuidas Eesti Energia tuli pakkuma selgelt rohkem, kui ükski erasektori ettevõtja pakkus. Ometi on see ju kokkuvõttes maksumaksja raha, mida selliselt kulutatakse. Vägisi tekib tunne, et riigile kuuluv ettevõtja saab alati ajada käe riigi näiliselt lõputusse rahakotti ja raha ei loeta nii, nagu seda erasektori ettevõtjad teevad,» leidis poliitik.
Tehing pahandas arusaadavalt ka konkurente. Nii kirjutas näiteks tuuleenergiatootja Eleon ASi juht Andres Sõnajalg Postimehes, kuidas Eesti Energia mahitusel on Sõnajalgade Aidu tuulepargi rajamisele kriips peale tõmmatud. Samuti tõi ta välja, kuidas riik üritas Eesti Energiale turuhinnast mitu korda odavamalt kätte mängida Tootsi tuulepargi kinnistut. «Riik ei pea sekkuma maksumaksja rahaga majandusvaldkondadesse, kuhu on eraettevõtjatel huvi panustada – see jätab meie ärikeskkonnast äärmiselt halva mulje ja tapab ettevõtlust. Eesti Energia asub loetletud sammude tulemusel kontrollima kogu turgu ja keegi teine enam midagi teha ei saa,» kirjutas ta.

Allikas: Postimees

Foto: Avalik

november 9th, 2018|

About the Author:

Tuuletehnoloogia Liidu tegevjuht