Juba lähikümnenditel on kliimamuutus see, mis hakkab meie kõigi elu igal sammul mõjutama. Kõige esimesena saavad seda sõna otseses mõttes valusalt tund a omal nahal praegused lapsed, kellel ei ole veel hääleõigust. Meil on. Märke sellest, et tänased lapsed tunnevad oma tuleviku pärast tõsist muret, on näha kogu maailmas. Vähemalt 15 riigis on tuhanded koolilapsed hakanud kliimamuutuse tõttu streikima. Meile lähematest riikidest on see juba juhtunud Soomes, Taanis ja Saksamaal. On ainult aja küsimus, mil liikumine jõuab Eestisse.

Kellele teeb muret ennekõike majanduse käekäik, neile peaks korda minema teadmine, et Euroopas on kliimamuutusega seotud ekstreemsed ilmastikuolud perioodil 2010- 2016 põhjustanud igal aastal vähemalt 12,8 miljardi euro suuruse kahju. Jättes õigeaegselt tegutsemata, võib aastane kahju aastal 2080 ulatuda 190 miljardi euroni, mis võrdub Euroopa Liidu SKP 1,8%-lise vähenemisega.

Võrreldes nelja aasta taguse ajaga on kliimamuutuse teema ka Eesti erakondade valimislubadustes selgemalt laual. Hiljutisel erakondade kliimadebatil nägi suurem osa erakondade esindajatest kliimamuutust tõsise väljakutsena ning oli valmis juba lähiaastatel tegema Eesti kliima- ja energiapoliitikas olulisi muutusi.

Eesti peamine väljakutse sel teel on väljumine põlevkivienergeetikast. Eesti praegustes plaanides – 2017. aastal kinnitatud kliimapoliitika põhialustes aastani 2050 ning energiamajanduse arengukavas 2030 – seda eesmärki võetud ei ole, pigem soovitakse põlevkivi kasutamisega jätkata, kuni seda jätkub. Sama liini jätkab uus kliima- ja energiakava 2030, mille eelnõu läks Eesti poolt Euroopa Komisjonile teele detsembris.

Loe edasti Eesti Päevalehest siit

Allikas: Eesti Päevaleht

Foto: Avalik