Täna sai avalikuks hiigeltehing, millega Eesti riiklik energiahiid omandab siinse suurima tuuleenergiatootja Nelja Energia kokku 493 miljoni eest. Kuigi Eesti Energia rollist Eesti suuruselt kolmandas tehingus on palju räägitud, on vähem tähelepanu saanud ettevõtted, kelle pakkumine ei küündinud nende tasemeni.

Juba oma 19. aprilli loos, kus rääkisime esimest korda Eesti Energia võimalikust huvist Nelja Energia ostu vastu, kirjutasime, et tehingust huvitatuid on mitu. Toona oli Postimehel infot viie võimaliku pakkuja kohta.

Lisaks Eesti Energiale olid meile teadaolevalt pakkumise tegemisest huvitatud nii Leedu rahvuslik energiaettevõte Lietuvos Energija, Fortum kui ka kaks investeerimisfirmat, millest vähemalt üks tegutseb Londonis.

Tänaseks on Postimehel kindlaid andmeid, et sarnaselt Eesti Energiaga esitas 20. aprilliks siduva pakkumise Nelja Energia ostuks tõepoolest ka üks Londonis tegutsev investeerimisfirma. Selleks oli 2010. aastal asutatud ja peaasjalikult infrastruktuuriprojektidele keskenduv Ancala Partners.

Olulisi rahvusvahelisi kapitalikaasamisi ning tehinguid jälgiva Inframation Newsi andmetel on Briti investeerimisfirma oma senise tegevusaja jooksul paigutanud erinevatesse ettevõtetesse kokku üle ühe miljardi briti naela ehk 1,15 miljardit eurot. Paigutatud raha näol on tegemist olnud valdavalt Euroopa pensionifondide rahaga.

Lõi hiljuti eraldi Euroopa investeeringute fondi

Ettevõte on orienteeritud keskmise suurusega ja madala riskiga pikaajalistele tööstusinvesteeringutele, maksimaalse väärtusega 750 miljonit eurot. Ancala Partnersi portfelli kuulub kommunaalettevõtteid, sealhulgas nii soojus- kui vee-ettevõtteid, aga ka energiaettevõtteid, seejuures on suur rõhutasetus taastuvenergial – nii päikese- kui tuuleenergial.

Praegu kuuluvad Ancala Partnersi portfelli vaid Suurbritannia päritolu ettevõtted, kuid investeerimisfirma hoiab silma peal ka tervel real Euroopa päritolu projektidel, kuhu nad võiks juba sellele aastal potentsiaalselt investeerida. Praegu haldab fond üle 900 miljoni euro väärtuses varasid.

IPE Real Assets andmetel käis ettevõte selle aasta alguses teist korda kaasamas kapitali Austraalias, kus nende eesmärgiks oli kaasata vähemalt 600 miljonit eurot, kuid mitte rohkem kui 900 miljonit eurot. Ettevõte saavutas seal oma maksimaalse eesmärgi. Esimesel korral, 2017. aasta jaanuaris kaasas ettevõte Austraaliast 400 miljonit eurot.

Täiendavaid vahendeid käis Londoni investeerimisfirma otsimas just selleks, et laiendada oma projektide portfelli väljaspool Suurbritanniat. Seetõttu asutas ettevõte selle aasta märtsi alguses – just teist Austraalia kapitalikaasamise ringi arvestades – oma esimese Euroopa infrastruktuuriinvesteeringutele suunatud fondi.

Tegemist on tähtajalise, 12-aastase fondiga, mida on vajadusel võimalik kolm aastat pikendada. Ettevõte on läbi selle huvitatud rahapaigutusest, mis annaks neile omandatava ettevõtte aktsiate üle kas täis- või jagatud kontrolli. Viimasel juhul tahavad nad kindlasti olla esindatud ka ettevõtte juhatuses.

Postimehele teadaolevalt pakuvad ettevõttele ennekõike huvi Lääne-Euroopa päritolu infrastruktuuriprojektid. Küll aga näitab Nelja Energia ostuks pakkumise tegemine, et ka Baltikum on sattunud nende huviorbiiti.

Väidetavalt on nende huvi piirkonna vastu vaid kasvanud, kuna nad näevad siin tugevat makromajanduslikku keskkonda, hinnates äriajamise lihtsust, stabiilset majanduskeskkonda, ettevõtlusvabadust ja madalat riigivõlga suhtes SKTsse. Seda ennekõike võttes arvesse Eestit ja Leedut, kus Nelja Energial on kokku 17 tuuleparki.

Postimehe allikate sõnul näeb Briti investeerimisfirma siinse äriajamise peamise ohuna lähedust Venemaaga ja riigi suurt osalust energiasektoris. Ühtlasi teeb ettevõttele muret rahvusvaheliste infrastruktuurifondide olematu kohalolu piirkonnas – mida võib põhjendada siinsete riikide väiksusega –, küll aga on nad veendunud, et kui kas või mõned fondid siia investeeriks, tõstaks see ka suuremate, siin mitte veel tegutsevate Euroopa pankade huvi piirkonna vastu.

Ancala Partners esindajad ise ei soovinud ei enda osalust Nelja Energia müügiprotsessis ega ka ettevõtte võimalikku pakkumise sisu Postimehele kommenteerida.

Eesti Energia maksis konkurendid üle

Küll aga väärib märkimist, et pärast tehingu maksumuse tänast avalikustamist jõudis Postimehe majandustoimetusele info, et Eesti Energia maksis vähemalt 100 miljonit eurot rohkem, kui pakkusid teised Nelja Energia ostust huvitatud ettevõtted. Väidetavalt oli ka selliseid pakkujaid, kes lisaks Nelja Energia laenudele pakkusid ettevõtte ostuhinnaks vaid 30–50 miljonit.

Teadupärast omandas Eesti Energia tütarfirma Enefit Green sajaprotsendilise osaluse Nelja Energias 289 miljoniga, võttes lisaks üle omandatava ettevõtte laenud 204 miljoni euro ulatuses. Kogu tehingu maksumuseks kujunes sellega pea pool miljardit ehk 493 miljonit eurot. Nelja Energia ise on öelnud, et tema varade väärtus on 439 miljonit eurot.

INFOKAST: Kahe ühineva ettevõtte portfell

Nelja Energia

  • 17 tuuleparki (millest 12 asub Eestis, 5 Leedus), kaks biogaasitehast Eestis, üks koostootmisjaam ja üks pelletitehas Lätis
  • Arendamisjärgus projektid: mitu tuuleparki nii Eestis, Lätis kui Leedus, sh Hiiumaa rannikule rajatav Loode-Eesti meretuulepark

Enefit Green

  • Keila-Joa hüdroelektrijaam
  • Virtsu, Aulepa, Paldiski ja Narva tuulepark
  • Valka ja Paide koostootmisjaam
  • Iru elektrijaam
  • Mitu päikeseparki suurte tootmis- ja tööstushoonete juures

Allikas: PM

Postimehe allikad nimetasid tehingu tegelikku maksumust «naeruväärselt kõrgeks», põhjendades seda taastuvenergia hinna järk-järgulise odavnemisega. Seetõttu investeering pigem viib Eesti Energialt raha, kui toob seda juurde, ütlevad nad.

Ka märgiti, et sellest, kui kõrget hinda oli Eesti Energia nõus Nelja Energia eest välja käima, kumab läbi teatav meeleheide. Seejuures ei usuta, et energiahiid teenib selle tehingu tasa Enefit Greeni börsile viimisega, kust ettevõte ise loodab teenida vähemalt mõnisada miljonit eurot, kuid mitte rohkem kui pool miljardit.

Eesti Energia juht Hando Sutter kinnitas täna Postimehele antud videointervjuus, et kindlasti ei pakkunud nad teistest pakkumisel osalenud ettevõtetest oluliselt kõrgemat hinda.

«Kui me vaatame neid tehinguid, mis on toimunud Euroopas ja siin ümberringi – kui me vaatame seda skaalat –, siis see hind, mis me nende varade eest maksime, ma arvan, et on üsna keskmine,» märkis Sutter.

Allikas: Postimees

Foto: Avalik

mai 31st, 2018|

About the Author:

Tuuletehnoloogia Liidu tegevjuht