Pärast Nicaragua liitumist on USA ja Süüria ainsad riigid, kes ajaloolist kliimalepet ei toeta, kirjutab BBC.

Pariisi kliimalepe on ajalooline, kuna see on esimene rahvusvaheline leping, mis hõlmab pea kõiki maailma riike. Tõsi, selles võetud kohustuste täitmata jätmisega ei kaasne märkimisväärseid sanktsioone ja seetõttu on seda ka kritiseeritud, kuid üldiselt peetakse seda siiski edusammuks inimtekkelise kliimaleppega võitlusel.

Üheks Pariisi leppe keskseks teesiks on, et kõik osapooled peavad tegema kõik endast sõltuva, et hoida globaalne keskmine temperatuur madalamal kui 2 kraadi üle tööstuspöörde eelse aja keskmise.

Enne president Trumpi teadet kliimaleppest väljumise kohta oli maailmas kaks riiki, kes ei olnud seda allkirjastanud. Neist esimene on juba aastaid kestnud verises kodusõjas vaevlev Süüria ning teine Nicaragua. Kui esimese puhul on senise tõrksuse põhjuseks sõjaga kaasnev kaos, siis Nicaragua jaoks oli probleemiks, et lepe ei olnud piisavalt ambitsioonikas.

Nüüd näib, et leppes mitteosalevate riikide arv võib taas langeda kahe peale, kuna möödunud nädalal teatas Nicaragua president Daniel Ortega kursimuutusest.

«On aeg, et Nicaragua liituks Pariisi leppega,» teatas Ortega. «Teadlased üle maailma on ühiselt seda meelt, et peame peatama protsessid, mis võivad viia planeedi hävinguni.»

Kliimamuutustest eriti ohustatud riigina on Nicaragua juba praegu aktiivselt taastuvenergia kasutamist juurutanud – enam kui pool riigi elektrist pärineb geotermaal-, tule-, päikese või bioenergiast. 2013. aastal kirjeldas Maailmapank riiki seetõttu koguni kui «taastuvenergia paradiisi.»

Allikas: Postimees

Foto: Avalik

oktoober 26th, 2017|

About the Author:

Tuuletehnoloogia Liidu tegevjuht