Kui Eesti Energia oleks eraettevõtte, siis praegusel kursil olles ootaks teda hääbumine ja pankrot. Riske pole vaja hajutada ning tuleviku pärast muretseda, sest maksumaksja raha annab Eesti Energiale võimalused, millest ülejäänud energeetikaettevõtjad ei oska isegi unes näha.

Eesti Energia on muutunud nii suureks, laisaks ja bürokraatlikuks, et suudab eraettevõtetega konkureerida ja kasvada vaid tänu riigi vihmavarjule. Selle toel aga antakse surmahoop erasektori ettevõtjatele, kes võiks toota elektrit efektiivsemalt ja anda suuremat lisandväärtust riigi majandusse. Pikemas perspektiivis muutub riigifirma soosing ohtlikuks ka temale endale, sest mugavustsoonis jäädakse rahvusvahelises konkurentsis kaotajaks. Selleks, et seda ei juhtuks vajab ettevõte raputust – vähemasti võrguettevõtte Elektrilevi ja taastuvenergia ettevõtte Enefit Green eraldamist.

Miks tuleks need ettevõtted emaettevõttes eraldada? Vaatame kasvõi Eesti Energia finantstulemusi: kolmandas kvartalis 2018 on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga tõusnud elektri hind 17,5%, elektri müügimaht 13,6%, kütteõli hind 44,9% ja kütteõli müügimaht 9,3%. Eesti Energia puhaskasum on aga kukkunud 16,2 miljonilt eurolt 10,9 miljonini, mis on 32,8 protsendipunktine kukkumine.

Põletab võrguettevõtte kasumit

Toome näiteks võrguettevõte Elektrilevi, mis kuulub Eesti Energia kontserni ja mille tulud on stabiilsed ja tulevad fikseeritud võrgutasudest, omades turul monopoolset situatsiooni. Kui Eesti Energial läheb kehvasti, siis on võimalik tekitada kontsernisisest sünergiat st maandada võrguettevõttega elektri- ja õlitootmise riske. See on halb meile kõigile seetõttu, et Eesti Energia hakkab halval ajal põletama võrguettevõtte garanteeritud kasumit, mida saaks hoopis investeerida võrkudesse nt hoolitseda selle eest, et Võru- või Pärnumaa metsataludes ei läheks iga vähegi suurema tuulega elekter ära. Selle asemel aga kindlustatakse Eesti Energia tagalat ja äritegevust, kust plaanitakse võtta järjest suuremaid dividende. Olukord on seda hullem, et seoses konkurentsiameti ettekirjutusega on 2018. aastal võrgutariifi vähendatud ja sellega seoses jääb Elektrilevil finantse vähemaks.

Riigiettevõtte staatus päästab Eesti Energia krahhist, kuid seda maksumaksja kulul. Põlevkivi, meie au ja uhkus, ning sellest toodetud energia on sageli sedavõrd kallis, et ei suuda turutingimustes konkureerida. Pole saladus, et riik on aastaid investeerinud maksumaksja raha, et energiamonstrumit ülal hoida ja katust pakkuda, suretades erakapitalil konkurendid (viimati tehes seda tuuleenergia turul) – see, et seda numbrit pole elektriarvel, ei tähenda, et seda ei võeta kaudselt meie kõigi taskust.

Hoopis erinevad ettevõtted

Tõstatub küsimus, et mida tuleks Eesti Energiaga tulevikus teha? Lahendus oleks eraldada Eesti Energia ettevõtted – Elektrilevi, Enefit Energiatootmine ja Enefit Green. Kõik kolm ettevõtet on oma arengult ja olemuselt sootuks erinevad, mis vajavad erinevate eesmärkide püstitamist. Enefit Energiatootmine toodaks dividende ning Enefit Green kasvaks olles finantseeritud läbi avaliku raha kaasamise, mis tähendab vähemasti enamusosaluse viimist börsile.

Kui teised ettevõtted tuleb eraldada Eesti Energia päästmiseks, siis Elektrilevi eraldamine lõhuks nende tänase kunstliku tegevussünergia. Selline käik edendaks kohalikku energia jaemüügiturgu ja tagaks võrdse kohtlemise kõikidele turuosalistele, nii müüjatele kui ka tarbijatele. Lisaks riigiettevõtte staatusele annab Eesti Energiale lausa jõhkra konkurentsieelise Elektrilevi, mille kliendid on 90% Eesti elektritarbijatest ja mille nõukogu on Eesti Energia juhatus.

Tulevikus saame näha, et mida agressiivsemalt Eesti Energia Elektrilevist kinni hoiab, seda kindlamat tõestust saavad kaks hüpoteesi – esiteks, elektrivõrguga on finantseeritud riskikapitali investeeringuid ja teiseks, Elektrilevi annab meeletu konkurentsieelise. Juhul kui otsustakse Eesti Energia turuvalitseja positsiooni nõrgendada ja Elektrilevi eraldada, tekib ruumi uutele teenusepakkujatele ja innovaatilistele teenustele. Rohkem teenusepakkujaid tähendab tarbija jaoks aga odavamat elektri hinda.

Monopol lämmatab kõik

Möödunud aastat jääb mh ilmestama Eesti Energia suurtehing, kus osteti konkurentide pakutud hinnatasemest mäekõrguse ülepakkumisega 4Energia AS. Tehinguga omandati Eesti tuuleenergia turust 84,5 protsenti. On jabur kuulda tehingu õigustajate väiteid, justkui tuuleenergia turgu pole Eestis olemas. See oli siiani päris kindlasti, suure potentsiaaliga uut tööstusharu rajav turg oli. Nüüd proovib aga sündinud monopol võtta jõuga kõik, mis saab ja lämmatada ka jalgu alla saanud tuuletehnoloogia tööstuse. Kodumaine tuulikutööstus on suuteline looma iga megavati võimsuse kohta kuus uut töökohta, välismaise tehnoloogia – mida Enefit Green kavatseb hankida – ühe koha vastu. Eestis on olemas kõik eeldused, et luua kvalifitseeritud raskemasinatööstus, mis toodab kõrge lisandväärtusega lõpptoodet. Seda ei saa juhtuda vaid seetõttu, et poliitikud mängivad palli ühte väravasse ning ei näe puu (riigiettevõtte) taga metsa (kogu tööstusharu).

Kahtlemata on veel lootust, et tuuled pöörduvad ja tuuletehnoloogia sektor saab uuel aastal uue hoo. Selleks on aga vaja uut moodi mõtlemist, innovatsiooni sõbralikku keskkonda ja uusi otsustajaid – on väga tõenäoline, et just seda suudabki aasta 2019 pakkuda.

Allikas: Delfi

Foto: Avsalik