Andres ja Oleg Sõnajalg oma Saaremaal asuval kinnistul. | FOTO: Raigo Pajula

Ettevõtjatest vennad Sõnajalad näevad Eesti suurima, Aidusse kavandatud tuulepargi takerdumise taga kaitseministeeriumi, kohtu ja riigifirma Eesti Energia kokkumängu.

Oleg ja Andres Sõnajalale kuuluv osaühing Aidu Tuulepark tahab ehitada Ida-Virumaale Aidusse Baltikumi suurimat, 30 tuulikust koosnevat tuuleparki. Kuigi ehitustegevus algas poolteist aastat tagasi ja mitu tornigi on juba püsti, tõmbas Ida-Viru maavalitsus ja kaitseministeerium sel kevadel projektile pidurit.

Sellest ajast saadik vaieldakse ehituslubade taastamise üle kohtus. Aga just see, mis pöörde asi kohtus on võtnud, annab Sõnajalgade hinnangul alust kahlusteks, et neile «tehakse kambakat». Ja kõige kõrgemal tasemel.

Kohtunik kiusab

Nagu öeldud, Aidu tuulepargi ehitus pandi seisma sel kevadel, mil kaitseministeerium avastas, et vennad ehitavad tuulikute alla kuni 15-meetriseid killustikupatju. Seetõttu kerkivad tuulikud lubatust kõrgemaks.

Niimoodi on kaitseministeerium viimaste aastate jooksul Ida-Virumaal kriipsu peale tõmmanud kümmekonna tuulikupargi projektile. Põhjus lihtne: liiga kõrged tuulikud segavad Kellavere õhuseireradari tööd, mis avastab Venemaa lennukeid. Veelgi enam häirivad tuulikud aga raadioluuresüsteeme, mille asukohad on salajased.

Juulis pöördus kaitseministeerium kohtu poole, öeldes, et Sõnajalad vilistavad esialgsele õiguskaitsele ning jätkavad hoolimata kohtu keelust Aidu tuulepargi ehitamisega. Kohus jättis ministeeriumi taotluse rahuldamata.

Paar kuud hiljem, tänavu septembri keskel, pöördus kaitseministeerium uuesti kohtu poole. Põhjus endiselt see, et Sõnajalad püstitavad tuulikuid keelu kiuste. Seekord asja menetlev kohtunik kaebuse ka rahuldas ja vennad said trahvi.

Andres Sõnajalg ütles paari päeva eest kohtule esitatud taotluses, et viimast otsust tehes esitas kohtunik nende vastu «mitmeid subjektiivseid negatiivseid hinnanguid» ning pani Sõnajalgade suhu väiteid, mida viimased kunagi öelnud pole. Seega on Sõnajalg arvamusel, et kohus suhtub neisse eelarvamusega ja on valinud selgelt poole, eelistades kaitseministeeriumi.

Karmi väite põhjendamiseks tõi Sõnajalg välja ühe episoodi Aidu vaidluses: kohus viis mai lõpus läbi menetlustoimingu, kus tutvus kaitseministeeriumis tuulepargiga seotud salastatud dokumentidega, samal ajal kui ministeeriumi ametnikud ja eksperdid juures olid. Kohus ei ole aga Sõnajalgade väitel kordagi põhjendanud, miks mindi isiklikult ministeeriumisse ja miks kohtumist ei protokollitud. See on Sõnajala sõnul Eesti kohtupraktikas tavapäratu. «Eeltoodu tekitab taas põhjendatud kahtluse, et kohtunik ei ole erapooletu.»

Kahtlustavad ministeeriumi ja riigifirma kokkumängu

Üks Sõnajalgade pahameeleallikas on ka see, et kohtumenetlus on veninud liiga pikaks, mis teenib nende sõnul vaid kaitseministeeriumi huve. Andres Sõnajalg rõhutab, et kuna nad on võtnud hiiglaslikud finantskohustused (160 miljonit eurot), aga asi venib, siis võibki tuulepargi ehitamine osutuda võimatuks.

Järgmisena toob Sõnajalg mängu riigifirma Eesti Energia. Tema sõnul on avalikult teada, et Eesti Energia huviks on Aidu tuulepargi nurjamine, eesmärgiga tõrjuda Sõnajalad taastuvenergia toetuste saajate nimekirjast.

Mehe sõnul viitab viimasele tõsiasi, et just Eesti Energia mahitusel ja vahendusel hakkas kaitseministeerium Aidu tuulepargile kaikaid kodaratesse loopima. Nimelt olevat Eesti Energia saanud aasta alguses kohalikult omavalitsusest teabenõude korras Aidu ehitusload koos lisadega. Paar päeva hiljem alustas ministeerium Aidu üle järelevalvet. See ei saa olla juhus, leiab Sõnajalg.

Seetõttu ongi Sõnajalad taotlenud kohtuniku taandamist ja nende Aidu tuulepargi ehituslubade kiiremat menetlemist.

Kohus: raha ei anna eesõigust

Asja menetlev Tartu halduskohus vastas Sõnajalgade kriitikale, et nad ei saa nõustuda etteheidetega, nagu oleks menetlus kestnud ebamõistlikult kaua. Aidu vaidlus ei kuulu kohtu sõnul nende hulka, mida kohus peab halduskohtumenetluse seadustiku alusel lahendama eelisjärjekorras.

«Väärib kordamist, et kohus lahendab asju üldises ehk asjade kohtusse saabumise järjekorras. Seadus ei anna kohtuasjade lahendamisel eesõigust isikutele, kellel on suuremad rahalised huvid. Kõik on seaduse ees võrdsed,» põhjendas kohus.

Lisaks üldistele põhimõtetele sõltub kohtuasja lahendamise kiirus konkreetse kohtuniku töökoormusest, sealhulgas sellest, kui palju on kohtunikul lahendada kiireloomulisi asju, näiteks esialgse õiguskaitse taotlused, märkis kohus.

«Menetlusosalistel on õigus esitada menetluse kiirendamise taotlus, seda saab aga teha alles siis, kui asi on kohtu menetluses olnud vähemalt üheksa kuud. Praeguseks ajaks on kõnealune kohtuasi olnud menetluses vähem kui seitse kuud,» selgitas kohus.

Allikas: Postimees

Foto: Avalik

november 22nd, 2017|

About the Author:

Tuuletehnoloogia Liidu tegevjuht