FOTO: Martin Ilustrumm

Ajal, mil Eesti tuuleenergeetikas kütab kirgi Tootsi tuulepargi kinnistu enampakkumine ning Ida-Viru maavalitsus otsustas Sõnajalgade Aidu tuulepargi ehituse 30 päevaks seisata, tegutsevad vennad Sõnajalad selleks, et hiljemalt aasta lõpuks alustaks tegevust nende tuulikulabade tehas, mille ost vormistati hiljuti.

«Labadetööstuse Eestisse toomise kõige suurem fenomen on esiteks see, et see on väga tööjõumahukas – seda tehakse igal pool maailmas käsitööna,» kirjeldas tuuleenergia tootja Eesti Elekter AS ja kodumaiseid tuulikuid arendava ettevõtte Eleon AS juhatuse liige Andres Sõnajalg. Tema sõnul on Eestis juba ka sellel alal pädevaid inimesi. «Kõik luksusjahid tehakse samadest materjalidest,» põhjendas ta.Teise olulise aspektina tõi Sõnajalg välja veokulud, kuna tuulikulabasid väljastpoolt Eestit tuues tuleks arvestada vähemalt 20-protsendilise lisakuluga.«Labade jaoks ei rajata väga suuri tehaseid, vaid need tehakse tuuleparkide lähedusse, kuni selleni välja, et tehakse tehaseid, mida on võimalik teisaldada,» kirjeldas ettevõtja.

Nii on Eleon pärast pool aastat kestnud läbirääkimisi ära ostnud Soomes Vaasa Mervento tehase koos tehnoloogia ja sisseseadega. Ettevõte ise jõudis vaid katsetuuliku tegemiseni. Samas ütles Sõnajalg, et see oli Eleonile kõige lähedasem tehas ja seetõttu kasulik ost.

Asukoht veel lahtine

Ettevõtte kõrval tegutsenud tehnoloogiafirma aitab neil tehase püsti panna. See peaks toimuma hiljemalt sügisel, kuna septembri lõpuks peab Eleon Mervento tehase seadmed Soomest ära tooma.

«Selliseid tehaseid ehitatakse väga kiiresti,» ütles Sõnajalg, viidates sellele, et paari kuuga oleks tehas püsti. Territooriumi kogupindala jääks hinnanguliselt kahe kuni kolme hektari vahele.

«Selle sisseseadega on osaliselt kahes vahetuses võimalik toota üks laba nädalas, 52 laba ehk 17 komplekti labasid aastas,» rääkis Sõnajalg. Ehkki Sõnajalg ei oska tehase töötajate arvu veel öelda, tõi ta näiteks täismahus kolmes vahetuses töötava tuulikulabade tehase Saksamaal, mis annab tööd 360 töötajale.

INFOKAST: Mis on Eleoni tuuliku eripära?

  • Tegemist on uuema tuulikuga, kus turbulentsest tuulest tulenevad ebaühtlased jõud lähevad otse tuulikugeneraatorit ümbritsevasse pearaami ja liiguvad sealt torni.
  • Generaatorisse läheb erinevalt teistest tuulikutest üksnes pöördemoment, mis tekitab kergelt õõtsuva generaatori efekti.
  • See võimaldab kasutada pikemaid labasid, mis on ka Eleoni tuulikute eripära.
  • Eleon kasutab mürareostust tekitavate ketaspidurite asemel magnetpidureid.
  • Kui Mervento tuuliku pea kaalus ilma labadeta 247 tonni, siis Eleoni oma kaalub 90 tonni.
  • Eleoni tuuliku prototüübi arendus on toimunud seitse aastat.

Allikas: Eleon

Kuigi ost on vormistatud, ei ole lõplikult otsustatud, kuhu tehas tuleb. Eleoni juhid ütlevad, et neil on kolm valikut. «Esiteks on küsimus selles, kas paneme selle püsti Eestis või ühes naaberriigis,» rääkis Andres Sõnajalg, pidades silmas Lätit.Lõunanaabri kaalumist põhjendas ta asjaoluga, et ettevõtjal on vaja tunda riigi toetust. «Mitte et igal võimalusel ei lööda nuga selga nagu meil Aidus, kus tehakse lihtsalt samme, mis võivad näida juriidiliselt korrektsed, aga kõik teavad, millega see seotud on.»Ajutine, ilma analüüsita tehtud kohtumäärus on ülimalt kahetsusväärne, lausus ta hiljutiste arengute kohta Eesti Elekter ASile kuuluva Aidu tuulepargiga, kus Ida-Viru maavalitsus pani kohtumäärusega 30 päevaks ehituse seisma põhjendusega, et tuuliku tüüp ja labade suurus ei ole sobivad.

«Kaebetähtaeg on juba oluliselt ületatud. Isegi kui Eleoni labad on algsest loast kaks meetrit pikemad, ei jookse kahe lisameetri pealt kindlasti ühtegi avaliku huvi piiri – Eesti kaitsevõime ei langeks kuidagi,» kirjeldas ettevõtja.Eesti turg peamineEnnekõike eelistaks ettevõtjad rajada tehase Eestisse, kus on valida kahe asukoha vahel: kas Tallinna külje alla või Ida-Virumaale, nende enda Aidu tuulepargi lähedale. Tuulepargi loodab ettevõte saada siiski hiljemalt 2020. aasta lõpuks valmis.

«Kõik probleemid, millest räägitakse Ida-Virumaal, on tehnilised küsimused. Kui räägime kaitsevõime küsimusest, siis on seal lahendused olemas. On tarvis head tahet, et need ära lahendada,» märkis Sõnajalg.

Ettevõtja sõnul on Ida-Virumaal liitumispunkte välja ehitatud juba 1454 MW ulatuses. «Räägime 300–400 tuulikust. Rääkimata Pärnumaal Tootsi tuulepargist ja meretuulikutest.» Sõnajala kinnitusel sobib Eleoni tuulikut kasutuda ka meretuuleparkides.

Eestis näebki ettevõtja oma peamist turgu. «Mõni meie konkurent ongi teinud selle vea, et on läinud kohe välisturgudele. Töö koduturul võimaldab toote lõplikult välja lihvida,» rääkis Sõnajalg. Ta on veendunud, et alles siis, kui see etapp on läbitud, on mõistlik mujale minna.

«Kui tahame täita eesmärki, mis Eesti valitsus on võtnud energiamajanduse arengukavaga aastani 2030 – 50 protsenti energiast peaks olema taastuvenergia –, siis ilma tuuleenergiata on see täiesti välistatud,» rääkis ettevõtja.

Kuna uude elektrituruseadusesse on kirjutatud ka statistikakaubandus, mis võimaldaks Eesti ettevõtetel aidata täita Euroopa riikide taastuvenergia eesmärke, on ka ilma Eesti enda taastuvenergiatoetusteta tuuleenergeetikal palju potentsiaali. «Kogu majanduslik kasu ning töökohad jääksid Eestisse. Taastuvenergia võiks olla Eestis võimas ekspordiartikkel,» pakkus Sõnajalg.

Tootsi tuulepargi potentsiaal

Sõnajalg lisas, et ka peagi välja kuulutatava Tootsi tuulepargi kinnistu enampakkumise puhul võiks mõelda, mis on lisandväärtus, mida selle omandav ettevõte Eesti majandusele annab.

«Riigivaraseaduse järgi võib riik eelmisest aastast anda maad otsustuskorras ka ettevõttele, mis loob olulist lisandväärtust. Kui selliseid ettevõtteid on rohkem, muutub see kohe valikpakkumismenetluseks,» kirjeldas ettevõtja.

Eesti tuuleenergiaturu huvi on tema sõnul selles, et Tootsi enampakkumine oleks just valikpakkumine. «Et ei määraks mitte ainult hind, vaid ka see, mida me täiendavalt ühiskonnale siia toome, näiteks millise tehnoloogia me sinna püstitame,» rääkis Sõnajalg.

Seetõttu on Eleon teinud riigile taotluse, et maa eraldataks just selle sätte alusel otsustuskorras. «Me ootame väga, et ka muud kohalikud ettevõtted teeks oma pakkumised, aga tuulikutööstus on terves maailmas ainult käputäies riikides,» lausus ettevõtja. Tema sõnul ei ole seda enam suures osas Skandinaavia riikides (välja arvatud Taanis) ega ka Baltimaades. Oma tööstus puudub ka Poolal.

Seda, et Tootsi enampakkumist viib läbi RMK, peab Sõnajalg positiivseks. «Nemad kindlasti ei vaata enam nii, nagu riik seni vaatas, et saaks kuidagi Eesti Energia IPOt teha. RMK on otsustamisel üsna iseseisev ja edumeelne,» lausus ta.

Tänaseks on Sõnajalgadel kõik 30 tuulikust koosneva Aidu tuulepargi ehituseks vajalikud hankelepingud sõlmitud, nende kogumaksumus on 165 miljonit.70 protsenti Eleoni tuulikute komponentidest tuleb Eesti ettevõtetelt. Nende seas on nii ABB Jüris, Eprofiil Tallinna külje all, Remeks Ida-Virumaal kui ka terve hulk väiksemaid ettevõtteid.

KOMMENTAAR 1: Tehasele sobiv taristu on olemas

Kaupo Reede, MKMi majandusarengu osakonna juhataja

Kaupo Reede. Foto: Mati Hiis/Õhtuleht

Nii Tallinna ümbrus kui ka Ida-Virumaa asuvad sadama lähedal ja on sobivad kohad ettevõttele, kelle toodangu turg on üle maailma. Tuulikulabade valmistoodang transporditakse ühes tükis suuremahulise veosena ja seega on hea, et maapind on lameda reljeefiga ja maanteesillad, elektriliinid arvestavad suurte kaubaveostega.

Nii Tallinna ringtee kui ka Sillamäe sadama ühendus on ehitatud suurte veoste vajadusi silmas pidades ja Tallinna ümbrusest liiguvad sadamatesse aeg-ajalt ka maailma suurimate hulka kuuluvad mahutid. Ida-Virumaa eelis on mõnevõrra odavam tööjõud (keskmine palk on 84 protsenti Eesti keskmisest), kellel on samas hea insener-tehniline ettevalmistus.

Paarsada kuni kolmsada uut töökohta leevendab ka põlevkivitööstuse eelmise aasta koondamiste järel tekkinud mõningast tööpuudust ning mitmekesistab piirkonna ettevõtlust, mis on oluline vähendamaks pikemas tulevikus põlevkivitööstuse osakaalu. Arvata võib, et antud ettevõtmise puhul on tegemist keskmisest kõrgema palgataseme ja lisandväärtusega ettevõtmisega, seega on niisugused ettevõtted Ida-Virumaal igati teretulnud.

Sõltumata asukohast – kas Tallinna lähedal või Ida-Virumaal – on veel oluline, et tööstuse ümber tegutseb tarnijate ja tehnoloogia arendamisega seotud ettevõtete klaster. Selleks et majanduslikku potentsiaali veel paremini ära kasutada, sooviksime näha, et tehas hakkaks aktiivset koostööd tegema ka piirkonna kutseõppeasutustega, pakkudes õppuritele ja lõpetajatele kõrgtehnoloogilisi praktika- ja töökohti, mille toodangut võivad Eesti spetsialistid tulevikus käia üles panemas kogu maailmas.

KOMMENTAAR 2: Konkurents on tihe ja tellijad nõudlikud

Martin Kruus, Nelja Energia juhatuse esimees

Martin Kruus. Foto Mihkel Maripuu

Mis puudutab laiemalt tuulikute ostmist, on määravad kaks aspekti: esiteks tuuliku toodetud energia omahind ja teiseks töökindlus. Esimese puhul ei ole niivõrd oluline, kui palju tuulik maksab, vaid et kui kallim tuulik annab rohkem energiat ja viib seega omahinna alla, siis see saabki otsustavaks.

Töökindlust ei hinnata kaugeltki ainult tehniliste näitajate järgi, vaid sama tähtis on garantiide risk, mida tuuliku tootja annab tuuliku hoolduse ja remondi kohta. St et nii pangad, tuulepargi omanikud kui ka kindlustusfirmad peavad vastaspoole finantsriski aktsepteerima. Ehk töötama peab ka halb stsenaarium, kus tuuliku tootja ei suuda oma kohustusi kliendi ees täita. Siis peavad finantstagatised olema piisavad, kompenseerimaks tuuliku omaniku võimalikke kahjusid ja saamata jäänud tulu.

Tuulikute turul on praegu väga kõva konkurents. Uuel tulijal peab peale eeltoodud omahinna ja töökindluse nõuete täitmise olema veel ka selge konkurentsieelis, mis ei saa olla teoreetiline, vaid peab looma kliendile olulist uut väärtust. See kõik kokku on väga keeruline ülesanne, mida tõestab ka paari Soome tuulikutootja, sh Mervento enda pankrotistumine.

KOMMENTAAR 3: Eleonil võiks olla väga suur turg

Harry Raudvere, tuuleenergia ettevõtja, AS Raisner

Harry Raudvere. Foto: Tairo Lutter/Virumaa Teataja

Eleon ostis tõesti Soomest tuulikulabade tehase. See oli äärmiselt hea ost, sest tuulikulabad on ühed kallimad komponendid ja kui oleks valmistada suurem partii generaatoreid, siis on sellise tehase omamine asendamatu.

Eleoni generaatorid on vaieldamatult praegu parimad ja me kasutaksime neid kindlasti oma tuuleparkides. Kahjuks ei aktsepteeri praegu ükski arvestatav pank nende generaatorit, sest väidetavalt pole nende generaatoril referentse ega olevat võimalik hinnata nende töökindlust.

Praegu töötab Eleoni generaator Saaremaal juba neljandat aastat ja parema tootlikkusega masinat ei ole. Kui pangad rahastaksid ja kaitseministeerium ei takistaks, oleks Eleonidele väga suur turg.

KOMMENTAAR 4: Enim mõjutab see investeering Kiviõli piirkonda ja inimesi

Teet Kuusmik, SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus juhatuse liige

Teet Kuusmik. Foto: Eero Vabamägi

Vastavalt töötukassa statistikale on 2016 aasta lõpu seisuga Ida-Virumaal tööstuses töötamise kogemusega registreeritud töötute arv 3678, võrdluseks Harjumaal 3623. Lisaks on Ida-Virumaal suur hulk tööstuses töötavaid inimesi, kes käivad pendelrande korras tööl Lääne-Virumaal või Harjumaal.

Seega on Ida-Virumaa maakond, kus on Eestis kõige parem töötleva tööstuse töötajate kättesaadavus.

Tööstusinvesteering, mille tulemusena luuakse üle 200 töökoha on piirkonnale kindlasti oluline. Uute töökohtadega kaasneb hõive kasv, töötuse vähenemine. Kindlasti on sellel mõju konkurentsile tööturul, töötasudele ja (pendel-)rändele. Suuremas pildis mõjutavad uued töökohad piirkonna omavalitsuste tulubaasi ja omavad positiivset mõju kinnisvaraturule ja kommunaalmajandusele.

Kuna Aidu asub Kiviõli linna külje all, võib selline investeering enim positiivselt mõjutada just Kiviõli piirkonna inimesi ja omavalitsusi.

Allikas: Postimees

Foto: Avalik

mai 22nd, 2017|

About the Author: