Alde korraldatud Arktika teemaline konverents.

Oleme veendunud, et gaas ja nafta peavad taastuvenergeetika kõrval jätkuvalt alles jääma, kinnitas Statoili Arktika vanemnõunik Catherine Jahre-Nilsen Talinnas Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni (Alde) korraldatud konverentsil.

Jahre-Nilsen lausus, et ta ei ootagi, et kõik temaga nõustuksid. Kliimamuutustest ja keskkonnamõjudest rääkides ning eesmärke seades tuleb tema sõnul endale selgeks teha ja läbi mõelda, mida soovitakse saavutada ning mida peab selleks tegema. Statoil on endale need küsimused tema kinnitusel selgeks teinud.

Jahre-Nilseni sõnul kaasnevad igal pool töötamisega omad riskid ning nendega tuleb arvestada. Tema sõnul hindab Statoil nafta- ja gaasiväljade kasutuselevõtu eel põhjalikult kaasnevaid riske ning kasutusele võetakse vaid need, mille puhul ollakse kindlad, et neid riske suudetakse hallata. Riskide analüüsi ja tehnoloogia valikuga tuleb tema sõnul alustada juba aastaid ja aastaid plaanitavast maardla kasutuselevõtust varem. „Oleme valivad ning realistlikud ega võta kogu Arktikat ühe tervikuna,“ kinnitas ta.

Jahre-Nilseni sõnul analüüsib Statoil põhjalikult, kuidas energiafirma saab Arktikas tegutseda ning seejuures Pariisi kliimakokkuleppega mitte vastuollu minna. „Oleme otsustanud seda võtta mitte kui ohtu, vaid kui väljakutset,“ kinnitas ta, lisades, et Arktika ei saa mingi erikohtlemise osaliseks. See on ressurss, mida peab haldama väga vastutustundlikult nagu kõiki ressursse.

Ta toonitas teaduse olulisust õigete otsuste langetamisel, sest teadus pakub uusi lahendusi.

Arktika geopoliitiline tähtsus kasvab

Konverentsil esinejad tõid välja,et piirkonna geopoliitiline tähtsus kasvab. Üha rohkem riike on huvitatud Arktika ressursside kasutamisest. Samas on piirkond väga haavatav ning mõju Arktikale on akumuleeruv ning seda ei ole võimalik tagasi pöörata.

Endine Soome suursaadik Eestis Aleksi Härkonen lausus kliimamuutustest rääkides, et Arktika soojenemine on kaks korda kiirem kui mujal maailmas. Kui maailmas kerkib temperatuur 2 kraadi, siis Arktika piirkonnas neli kraadi.

Kliima soojenemise ilmeka tunnistusena tõi Põhja-Norra Euroopa keskuse direktor Nils Kristian Sørheim Nilsen makrelli, mida 10-15 aastat tagasi nende vetes ei leidunud, kuid mida nüüd on ohtralt.
Samuti saabub tema sõnul talv hiljem: jaanuaris- veebruaris ning kestab kauem- maikuuni.

Arktika piirkonnas elab maailmas kokku neli miljonit inimest, Põhja-Norras 500 000 ning Sørheim Nilseni sõnul on selge, et kliimamuutusi ei tekita mitte nemad, vaid suurriikide tegevus mujal maailmas. “Neli miljonit inimest ehk Londoni eeslinn ei suuda sellist jalajälge tekitada,” tõdes ta.

Allikas: Delfi

Foto: Avalik