Elektrilevi eraldamisega Eesti Energiast võiksid võita nii tarbijad kui ka elektritootjad ja -müüjad. Ehkki Eesti Energia on võtnud eraldamise suhtes mõneti mõistetavalt negatiivse hoiaku, võib sellest võita ka Eesti Energia ise, kirjutab Eesti Taastuvenergia Koja juhatuse liige Rene Tammist.

Järgneb Rene Tammistu arvamuslugu. Loe ka samal teemal Taavi Veskimägi intervjuud.

Esiteks, kõigi osapoolte jaoks oleks selgem, kuidas Eesti Energias äriprojekte finantseeritakse. Nii näiteks kasutab Eesti Energia võlakirjade laenamise tagatisena Elektrilevi rahavoogusid ja Elektrilevi vastutab solidaarselt Eesti Energia tasumata summade eest juhul kui ettevõttel peaks tekkima maksetega raskusi. Sellise tegevuse lõpetamine võimaldaks selgemini hinnata riskantsemata projektide, nagu õlitootmise arendamine, edukust ja suurendaks Elektrilevi laenuvõimet, alandaks laenuintressi, suurendaks ligipääsu odavamale rahale ja alandaks kapitali hinda. See omakorda aga võimaldaks alandada võrgutariifi. Leian, et see võiks kaasa tuua positiivsed muudatused Eesti Energia riskide juhtimises ning motiveeriks ettevõtet rohkem riske maandama. Ja see oleks kindlasti kasulik ka Eesti Energiale.

Teiseks, Elekrilevi ja Eleringi ühendamisest tekiks sedavõrd suur ettevõte, et sellele kapitali kaasamine näiteks läbi võlakirjaemissiooni oleks senisest atraktiivsem. Seeläbi alaneks ka kapitali hind, mis omakorda võimaldaks alandada võrgutariifi. Lisaks tekiks ühendamisest positiivne sünergia elektrivõrkude planeerimise, ehitamise, haldamise ja juhtimise osas, seeläbi väheneksid kulud ja sellel oleks jällegi positiivne mõju tarbijale. Sellega aga sünergia ei piirduks. Sujuvamaks muutuks tootjate ja tarbijate liitumiste korraldamine, samuti oleks tagatud energiamüüjate ja -tootjate võrdne kohtlemine. Ühetaoliseks muutuks ka võrguteenuste hinnastamispoliitika, mille kohta väiksemad elektritootjad on teinud Eesti Energiale etteheiteid. Tekkivast sünergiast võidaksid kõik turuosalised, sealhulgas ka Eesti Energia ning Eesti Energial oleks võimalik keskenduda tootmisportfelli ning teenuste väljaarendamisele.

Kolmandaks, suureneks läbipaistvus, kuidas kasutab Eesti Energia Elektrilevi rahalisi vahendeid või milliste hindadega ostetakse emaettevõttest teenuseid sisse. Täna näiteks on küsimus, et kui Elektrilevi pangakonto on Eesti Energia kontsernikonto koosseisus, siis kas ja mil määral käsutab Eesti Energia Elektrilevi rahalisi vahendeid oma igapäevases majandustegevuses ning kas see on õigustatud. Praegu on Eesti Energia juhatuse liikmed ka Elektrilevi nõukogu liikmed ning ka sellelt pinnalt tekivad küsimused, kuidas selles töös osalemine ja kõikide turuosaliste võrdne kohtlemine suurima jaotusvõrgu poolt, omavahel kokku käivad.

Neljandaks, väheoluline pole ka eri turuosaliste võrdsetel tingimustel ligipääs infole, osutamaks kliendile parimal viisil uudseid teenuseid. Sõltumatud turuosalised on pöördunud viimasel ajal kaebusega konkurentsiameti poole, kus väidetakse, et Eesti Energia käsutuses on äriinformatsioon, mis peaks ainult jaotusvõrguettevõttesse jääma ning mida teised ettevõtjad enda käsutusse ei saa. Eraldamisega kaoksid spekulatsioonid, kas üldse või kuidas selline info on Eesti Energiani jõudnud. Oluline on tagada, et kõikidel turuosalistel oleks loodud võrdsed tingimused infole ligipääsul ning kellelegi ei oleks tehtud erandeid. Samas luuakse alused, seda ka Eesti Energiale, et kõigile kättesaadavate andmete pinnalt, vastava kliendinõusoleku olemasolul, oleks võimalik luua uudseid teenuseid.

Kokkuvõttes leian, et Elektrilevi eraldamise korral Eesti Energiast võiks tarbijad saada parema ja odavama teenuse, tootjad aga võrdsema kohtlemise ja võimalusi uuteks ärisuundadeks. Kindlasti vajaks teema selget ja sõltumatut analüüsi ning ka avatud ühiskondlikku debatti. Eleringi ja Elektrilevi baasilt tekkinud ühendettevõtte aga võiks osaliselt või täielikult erastada.

Allikas: Postimees

Foto: Avalik

juuni 27th, 2018|

About the Author:

Tuuletehnoloogia Liidu tegevjuht