Nelja Energia juhatuse esimees Martin Kruus ja poliitik Kaja Kallas (RE) Paldiski tuulepargi avamisel 2013. aastal. FOTO: Mihkel Maripuu

Eesti suurim tuuleenergia tootja Nelja Energia paneb tuuleenergia assotsiatsiooni nimel ette avada arutelu, kõrvaldamaks vastuolu Eesti looduskaitse põhimõtete ja Eesti kliimapoliitika põhimõtete vahel.

«Soovime, et keskkonnaministeerium algataks arutelu, kuidas vähendada vastuolu looduskaitse ja kliimapoliitika põhimõtete vahel, sh looduskaitseseaduse muutmise, ning palume, et meid kaasataks diskussiooni,» kirjutas Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni nimel eelmisel nädalal keskkonnaministrile saadetud pöördumises Nelja Energia juht ja huvikaitseorganisatsiooni juhatuse esimees Martin Kruus.

Kõige enam teeb tuuleenergeetikutele tuska see, et Eestis võib sama hästi kui igaüks teha ettepaneku mõni loodusobjekt kaitse alla võtta ja selle tegemiseks pole tal vaja arvestada isegi sellega, et parasjagu käib selle ala kohta keskkonnamõju hindamine või on see koguni juba valminud.

Kruusi hinnangul pole loodusobjekti kaitse alla võtmise kord nii põhjalik kui keskkonnamõju hindamise kord. «Näiteks saab kaitse alla võtmise ettepanekut menetleda avalikku arutelu korraldamata,» seisab minister Siim Kiislerile (Isamaa) adresseeritud kirjas.

Veelgi suuremaks probleemiks peab Kruus aga seda, et seadus ei sätesta ühtegi nõuet eksperdile ega ütle, kuidas teha kindlaks, kas sellisena esineval inimesel on valdkonnas vajalikud teadmised ja kogemused. «Looduskaitselisi ettepanekuid tegevad keskkonnaorganisatsioonid peaksid samuti vastama kindlatele tingimustele, et vältida libaorganisatsioonide avaldusi,» märgitakse pöördumises.

Ka teeb Nelja Energia juht tuuleenergia assotsiatsiooni nimel ettepaneku, et looduskaitseala algatamine seal, kus on valminud taastuvenergia projekt, tuleks kooskõlastada majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga.

Kruusi sõnul on sageli juhtunud, et kui keskkonnamõju hinndamise tulemus mõne huvigrupi esindajale ei meeldi, üritab ta oma tahtmise läbi suruda looduskaitseseaduse nõrkust ära kasutades.

Ta tõi näiteks MTÜ Hiiu Tuul taotluse moodustada looduskaitseala Hiiumaa rannikumerre Vinkovi madalale, kuhu Nelja Energia plaanib rajada Loode-Eesti meretuuleparki. Kuigi keskkonnaministeerium keeldus mai algul Vinkovi madalat kaitse alla võtmast, on Hiiumaa meretuulepargi vastu olev MTÜ Hiiu Tuul avalikult öelnud, et teeb kindlasti uue ettepaneku Vinkovi meremadala ja selle lähimadalate kaitse alla võtmiseks, sest neil olevat nüüd uued uuringuandmed, mis toetavat nende taotlust.

«Seejuures on sama meretuulepargi projekt juba osaliselt loobunud Apollo madalast, kuhu samuti algatati looduskaitseala loomise menetlus pärast seda, kui juba oli algatatud meretuulepargi keskkonnamõju hindamine,» nentis Kruus keskkonnaministrile saadetud kirjas. Tema sõnul toetab sellist käitumismustrit igaühe õigus esitada ettepanek mõni loodusobjekt kaitse alla võtta.

Näiteks Taanis jälgib looduskaitseseaduse rakendamist tema sõnul keskkonna- ja toiduministeeriumi all tegutsev riigi keskkonnakaitseagentuur, kellel on ühena vähestest õigus esitada looduskaitseala loomise ettepanek. Sarnaselt on looduskaitsealade ettepanekute tegemine reguleeritud Soomes, kus eraisik saab teha ettepaneku looduskaitseala moodustamiseks vaid enda maal.

«Et taastuvenergia kasutamine elektritootmisel on võrreldes teiste elektritootmise viisidega parim lahendus nii looduse kaitsmiseks kui ka säästmiseks ning sel on osa riigi kliimapoliitika eesmärkides, siis teeme ettepaneku täiendada looduskaitseseadust nii, et loodusobjekti kaitse alla võtmise menetlusel kaalutaks alati selle ala olulisust ka taastuvenergia kasutamise seisukohalt ja see oleks seaduses eraldi peatükina argumenteeritult lahti kirjutatud,» lõpetab Kruus tuuleenergia assotsiatsiooni nimel saadetud kirja.

Nelja Energiale endale on vaidlus kahtlemata väga põhimõttelist laadi, sest puudutab otseselt nende suurimat arendust Eestis. Hiiumaa rannikumerre rajatavast Loode-Eesti meretuulepargist on räägitud kui Eesti esimesest avameretuulepargist. Nelja Energia plaanitava tuulepargi võimsus oleks 700–1100 megavatti ning see koosneks 100–160 tuulikust.

Eesti Energia kavatseb Nelja Energia ära osta, tehingu peab heaks kiitma konkurentsiamet.

Probleem pole seaduses, vaid bürokraatias

Aleksei Lotman

FOTO: Urmas Luik/Pärnu Postimees

Mõistan tuuleenergeetikute frustratsiooni liigse bürokraatia pärast, sealhulgas selle pärast, et sisuliselt samas asjas tuleb taotleda mitu luba, milleks on vaja mitu menetlust.
Looduskaitseseadusega seoses ma suurt probleemi aga ei näe, pigem on probleem see, kuidas on antud juhul looduskaitseseadust rakendatud.
Looduskaitseseaduse alusel kaitse alla võtmise tingimused ei ole liiga laiad, on täitsa asjakohased ega võimalda suvalist maa- või mereala kaitse alla võtta, kui sel pole kindlaid loodusväärtusi.
Muu hulgas annab seadus võimaluse keelduda kaitse alla võtmise menetluse algatamisest, kui kaitse alla võtmine ei ole otstarbekas – see on pigem väga lai võimalus loobuda ala kaitsmisest.
Seega on minu hinnangul probleem olemas, kuid see ei peitu looduskaitseseaduses ega looduskaitses laiemalt, vaid taastuvenergiapoliitika nõrkuses, paiguti liigses (dubleerivas) bürokraatias ja puudulikus haldussuutlikkuses.

Allikas: Postimees

Foto: Avalik

juuli 18th, 2018|

About the Author:

Tuuletehnoloogia Liidu tegevjuht