Pakri poolsaar. Tuulegeneraatorid, tuulepark, taastuvenergia. | FOTO: SANDER ILVEST/PM/SCANPIX BALTICS

Õhusaaste vaba maailm, mida varustab taastuvenergia, on võimalik. Vähemalt nii arvavad California Stanfordi ülikooli teadlased, kes tegid põhjaliku plaani riikidele fossiilkütuste lõplikuks puhkusele saatmiseks.

California teadlased sõnavad, et fossiilkütustest tasahaaval loobumine on saavutatav. Plaan hõlmaks kliimasoojenemise peatamist, energia tootmist täielikult tuulest, veest ja päikesest 139. riigis ja aastas ligi seitsme miljoni inimese surma ennetamist. Eeldatavalt looks täielikult taastuvenergiale üleminek 24 miljonit uut pikaajalist töökohta ja kõike seda aastaks 2050.

Plaan on igati teoreetiline ja üleminek sõltub täielikult iga riigi poliitilisest motivatsioonist. Uurijad on aga kaasanud juhendi majandusliku ja sotsiaalse nihke jaoks, mis säästaks riikide peale kokku tervishoiu-ja kliimakuludes ligemale 20 triljonit dollarit.

Teadlased on pakkunud Pariisi kliimaleppe 195. riigist, kes andsid lubaduse hoida globaalne soojenemine alla kahe kraadi 2015. aastal, arvutusi 139 riigile. Valituks osutusid riigid, kelle energia andmed olid avalikult saadaval. Samas toodetakse valitud riikides eeldatavalt 99 protsenti kogu maailma fossiilsetest kütustest pärinevast süsinikdioksiidist.

Uued töökohad Eestis

Stanfordi teadlaste arvutuste järgi looks see Eestisse palju uusi töökohti. Taastuvenergia võrgu ehitamine looks üle 7000 töökoha ja elektrivõrgu haldamine vajaks ligi 9500 uut töölist. Töökoha kaotaks aga fossiilkütusevaldkonnas ligemale 8500 inimest, kuid kokkuvõttes loodaks 8239 uut töökohta.

Aastas tooks Eestis sisse võrguehitus ja haldamine kokku 1,27 miljardit dollarit aastas.

Töötav mudel

«Seadusloomega tegelevad inimesed ei taha tavaliselt pühenduda millelegi, kui seal pole just mõistliku teadust taga, mis näitaks, et see on võimalik. Just seda me püüame teha,» ütles Mark Jackobson, Stanfordi Ülikooli atmosfääri ja energia osakonna professor, väljaandele Climate News Network.

«On ka teisi viise. Me ei väida, et on üks viis selle teostamiseks, aga stsenaariumi olemasolu annab inimestele suuna kätte.»

Teadlaste tegevuskava kohaselt oleks kõik 139 riiki aastaks 2030. 80 protsendi ulatuses taastuvenergia peal ja aastaks 2050 oleks fossiilsed kütused täielikult kõrvale heidetud. Töökohad, mis kaoksid söe- ja naftatööstuses, kompenseeritakse taastuvenergia sektoris toimuva töökohtade tõusuga. Globaalselt looks see juurde 24 miljonit uut töökohta.

Energia hinnad muutuksid ka stabiilseks, sest see tuleb tasuta kohale ja lisaks oleks väiksem risk energia varustuse katkemisel, sest allikad on detsentraliseeritud. See aga eeldab, et iga riik toodaks endale ise energiat.

Päästetud elud

Lisaks globaalse soojenemise tõkestamisele ja süsinikgaaside vähenemisele päästaks taastuvenergiale üleminek neli kuni seitse miljonit inimest aastas.

Läbiviidud uuring on edasiarendus varasemast, milles töötati välja taastuvenergia plaan USA 50 osariigile. Uus uurimus pole ainus omalaadne, kuid tunnistab, et üleminek poleks kerge. Euroopa liit, Ameerika Ühendriigid ja Hiina tuleksid üleminekuga paremini toime, sest neil on iga elaniku kohta rohkem vaba ruumi, kuid väiksed tihedalt asustatud osariigid ja regioonid, nagu Singapur, seisaksid suurema väljakutse ees.

Rolli mängib ka poliitiline tahe. USA President Donald Trump teatas, et riik taganeb Pariisi kokkuleppest ja erinevad uurijad on korduvalt märkinud, et Pariisi lepingust ei piisa ning selle täitmiseks ei tehta üheski riigis piisavalt tööd.

Teadusajakirjas Joule avaldatud uuring heidab kõrvale ka tuumaenergia ja biokütused. Tuumaenergia miinusteks toodi välja kõrged kulud, ohud ja jäätmete likvideerimine. Biokütused, sarnaselt söele, toodavad saastet.

Väiksemad kulud

Uuringus kirjutatakse, et üleminek taastuvale energiale vajaks suuremahulist investeeringut, kuid üleüldine maksumus oleks üks neljandik sellest, mis kulub globaalselt fossiilsetest kütustest sõltumisele. «Meie tulemuste põhjal oleks eelised piisavalt suured, et kiirendada üleminekut tuule, päikse ja hüdroenergiale nii kiiresti kui võimalik, saates pensionile fossiilse kütuse süsteemid esimesel võimalusel, » ütles Mark Delucci Berkeley ülikooli  transpordi uuringute instituudist.

Allikas: Postimees

Foto: Avalik

august 30th, 2017|

About the Author:

Tuuletehnoloogia Liidu tegevjuht