Paremal MTÜ Hiiu Tuul juhatuse liige Inge Talts, kes käis ka tänavu kevadel keskkonnaministeeriumis meretuulepargi kohta aru pärimas.

Kui juuli viimasel päeval sai otse tulevase meretuulepargi asukohas allkirjad Hiiu valla ja tuulepargi arendaja Nelja Energia koostöölepe, on pea kaheaastane tuulepargivastane võitlus tekitanud grupile kohalikele aktivistidele üsna suure võla. Oma võitluse jätkumises on nad selle vaatamata aga kindlad.

Pärast 2020. aastat valmiv ning juba enam kui kümme aastat kestnud Eesti esimese meretuulepargi planeerimisprotsess on muuhulgas toonud Hiiumaal kaasa ka aktiivsete tuulepargivastaste rühma moodustumise, kes koonduvad MTÜ Hiiu Tuul alla.

Küll aga selgub ühingu värskelt avaldatud majandusaasta aruandest, et võitlus meretuulepargi vastu oli eelmise aasta lõpuks tekitanud ühingule 27 055-eurose võla, mille ühing on võtnud oma liikmetelt ja ühelt äriühingult, et katta erinevate kohtuasjadega seotud kulusid.

Seda kinnitas ka ühingu juhatuse liige Inge Talts. «Põhiliselt on kulutuste katmisel osalenud ühingu liikmed,» lausus ta.

Hiiumaa haiglas üldkirurgina töötava Taltsi sõnul on iga liige, kes on aidanud seniseid kulutusi likvideerida ja ühingule laenu andnud, juba arvestanud sellega, et nad ei pruugi seda raha enam tagasi saada. «Lisaks rahale on ühingu liikmed panustanud väga palju oma aega ja isiklikke vahendeid,» märkis aktivistide eestvedaja.

Kaugel konstruktiivsusest

Kuigi 2015. aasta sügisel asutatud MTÜ seab oma eesmärgiks Hiiumaa ja seda ümbritsevate merealade kaitse, on ühingu põhikirjas koos sellega otse välja toodud ka põhimõtteline vastasseis tuuleparkidele.

Eesti esimest meretuuleparki arendava Nelja Energia juhi Martin Kruusi sõnul on nende jaoks koostöö kohaliku kogukonnaga vajalik ja mõistlik. Küll aga märkis ta, et aktiivse ja konstruktiivse rolli võtmine ei ole paljudele nii enesestmõistetav. MTÜ Hiiu Tuul rolli peab ta selles protsessis ebakonstruktiivseks.

«Hiiu Tuul kindlasti takistab projekti elluviimist, see ongi nende ainus tegevuse eesmärk,» on Kruus veendunud.

Nelja Energia juhi sõnul ei ole vastuseisjate motiivid kaugeltki selged, kuna avalikkusele pole siiamaani täpselt teada, kes on selle MTÜ liikmed ja rahastajad.

«Nad on väitnud ennast olevat ka keskkonnakaitseorganisatsioon, kuid praktika ei ole seda kuidagi tõendanud. Looduskaitse seadusi kasutatakse ära erinevate hagide ja kaebuste kirjutamiseks ja ilmselt tehakse seda ka tulevikus,» lisas ta.

Kruusi hinnangul ei ole välistatud ühingu meretuulepargivastase tegevus jätkumine ka pärast koostööleppe sõlmimist.

Saladuseloor liikmete kohal

Äsja avaldatud majandusaasta aruande järgi kuulus MTÜsse Hiiu Tuul eelmise aasta lõpu seisuga koguni 56 inimest, neist asutajaid on 28. «Hiiu Tuul MTÜ ei väljasta oma liikmete nimekirja ega analüüsi meie liikmeskonna koosseisu,» sõnas ühingu eestkõneleja Talts vastuseks küsimusele, kes täpselt nende ühingusse kuuluvad.

Tema selgitusel on liikmete mitteavaldamise puhul tegemist ettevaatuspõhimõttega, kuna 2016. aastal tabas tema väitel osasid inimesi survestamine ja ähvardamine. «Kas sellise tegevuse lõpetas pöördumine õiguskantsleri poole või asja avalikustamine ajakirjanduses, ma ei tea,» nentis ühingu eestvedaja.

Taltsi sõnul on ka Tallinna halduskohus aktsepteerinud MTÜ Hiiu Tuul soovi mitte avaldada liikmete nimekirja kolmandatele isikutele.

Keskkonnaorganisatsioonina on Hiiu Tuul seisukohal, et tuulepargi rajamine Hiiumaa rannikumerre kahjustab saare loodust, sellest lähtuvalt otsustasid nad kaasa rääkida ka Hiiu valla ja tuulepargi arendajate vahelises koostööleppe protsessis.

«Vallavanem ja volikogu juhid on koostöölepingu protsessis seisnud näoga arendaja poole ning olnud neile headeks koostööpartneriteks, hiidlaste mure ja pöördumised on jäänud tähelepanuta ja vahel ka vastuseta,» leidis Talts.

Ka on ta seisukohal, et vallapoolne kogukonna kaasamine koostöölepingu protsessi on olnud minimaalne. «Täna peame tunnistama, et inimesed on kaotanud lootuse selles protsessis kaasa rääkida,» nentis Talts.

Kogukonnas ka teisi arvamusi

Sellise pessimismiga ei nõustu Toomas Saal, kes on olnud Hiiu vallavolikogu liige ja osalenud tihedalt koostööleppe koostamise protsessis. «Kogukond on sellesse protsessi olnud kaasatud kogu aeg. Iseasi on, kui paljusid see huvitab ja millise info põhjal järeldusi tehakse,» sõnas mees, kes on ettevõtluskõrgkooli Mainor ettevõtluse professor.

Tema kinnitusel on meretuulepargi arendusega seotud dokumendid olnud kogu aeg Hiiu valla kodulehel kättesaadavad. Samuti läksid mitmed kogukonna ettepanekud ka koostööleppe lõppvarianti sisse.

«Näiteks tegin ettepaneku hiidlaste kaasamiseks tuulepargi aktsiakapitali ja selle kaudu n-ö tasuta energia saamiseks,» rääkis Saal, kes on Hiiumaal ise ka taastuvenergia väiketootja.

Ka ütleb ta, et MTÜ Hiiu Tuul või Talts eraldi võetuna ei esinda kindlasti terve kogukonna arvamust: «Selle nn omaaegse allkirjade kogumisele tuginevuse on nii meie riigi ametkonnad kui ka kohtuorganid tunnistanud ebapädevaks ja arvudega manipuleerimiseks. Avalik teave on, et kaotatud kohtuprotsesside eest on MTÜ Hiiu Tuul tasunud ligi 30 000 eurot. Pole aga teada, kes seda on rahastanud.»

Samuti ütles Saal, et tema hinnangul on väga vastutustundetud MTÜ Hiiu Tuul esindajate väited, kus nad ütlevad, et terve rea Eesti ülikoolide, ametkondade ja ametnike arvamused, mis puudutavad tulevast meretuuleparki, on kallutatud.

«Kahtlemata ei sobi minu seisukohtadega ka inimeste alusetu hirmutamine ja vale. Konstruktiivne diskussioon kogukonna valupunktidest on hädavajalik, möödapääsmatu ja demokraatlik. Minu arvates on seda järginud nii Hiiu vald kui Nelja Energia,» lausus Saal.

Võitlust ei jäta

Hiiu vallavanema Reili Ranna kinnitusel esitasid kohalikud elanikud aga lisaks koostööleppe aruteludele oma ettepanekuid nii meedia vahendusel kui ka otse vallavalitsusele.

Vallajuht tõdes, et kahtlemata esitasid eri osapoolte esindajad väga tugevaid argumente, mistõttu olid arutelud kohati ka tulised. Küll aga möönis temagi, et kõige keerulisem oli see, kui arutelu põhifookus läks sellele, kas toetatakse tuuleparkide rajamist või mitte, kuigi koostööleping seda ei käsitle.

«Koostööleping käsitleb koostööd olukorras, kui meretuulepark peaks Hiiumaa rannikule loodama,» lausus Rand.

Vallavanema sõnul annab vallavolikogu heaks kiidetud ja nüüd ka ametlikult allkirjad saanud koostööleping hiidlastele tagatise, et juhul kui tuulepark Hiiumaa rannikumerre rajatakse, võtab arendaja endale kohustuse panustada kohalikku kogukonda.

Hoolimata väidetavast tagakiusamisest ja praegusest 27 000-eurosest võlast, kinnitas Talts, et MTÜ Hiiu Tuul jätkab oma võitlust Hiiumaa ja selle ümbruse looduse säilimise eest ka pärast koostööleppe sõlmimist. «Sellist maailmas unikaalset terviklikku looduskooslust ei saa lasta lõhkuda küsitava majandusliku kasu nimel,» on ta veendunud.

Taltsi sõnul oleks ühingu liikmetel loomulikult hea meel, kui looduse kaitsmine ei nõuaks nii suurt panustamist, aga nad on valmis ka enam tegema. «Sajand tagasi andsid noored mehed Vabadussõjas oma elusid Eesti Vabariigi eest. Arvan, et meie võitlus on oluliselt väiksem,» tähendas meretuulepargi-vastast võitlust juhtiv Hiiumaa kirurg.

LISALUGU

Kohalikud inimesed saavad hulgaliselt hüvesid

Möödunud esmaspäeval, 31. juulil sai lõpuks allkirjad Hiiu valla ja Nelja Energia koostöölepe, mis määrab ära kasu, mida kohalik kogukond saab Hiiumaa põhjarannikule rajatavast Eesti esimesest meretuulepargist.

«Tuleb tõdeda, et 2014. aastal, mil Hiiu valla ja tuulepargi arendaja vahel sõlmiti ühiste kavatsuste protokoll, prognoositi jõuda koostöölepingu allkirjastamiseni kahe aasta jooksul,» rääkis Hiiu vallavanem Reili Rand.

Vahepeal takerdusid koostöölepingu läbirääkimised merealade planeeringu venimise pärast, mistõttu võeti koostöölepe kümme kuud tagasi taas aktiivsemalt ette.

«Leping järgib ühiste kavatsuste protokollis kokkulepitut, küll aga on mitmeid punkte täpsustud,» ütles Rand.

Täpsustati eesmärke ja tegevusi, mida saab toetada tuuleenergia tulusid jagav mittetulundusühing, mille põhikirja ja teiste vajalike dokumentide projektid protsessi jooksul välja töötati. Mittetulundusühing hakkab siis meretuulepargi elektrimüügist saadud vahendeid kasutama kogukonna heaks.

«Läbirääkimisel lisandus, et meretuuleenergia tuludest saab lisaks plaanitule toetada näiteks ka Hiiu valla elanike kogukondliku ühistegevuse projekte ja elanikele lairibaühenduse arendamist,» lisas vallavanem.

Samuti lepiti kokku, et meretuulepargi hooldustööde keskus rajatakse Hiiu valda.

«See loob juurde ligikaudu 30 uut otsest ja 20 kaudset töökohta ning hooldustehnikute koolitamine viiakse tulevikus läbi Hiiumaal,» märkis Rand.

Uue asjana lisati lepingusse, et tuulepargi liitmisel elektrivõrguga kasutatakse ainult mere- ja maakaabelliine. Lisaks võtab arendaja endale kohustuse luua Hiiumaa elektrivõrgu ringühendus mandriga, mis toetab Hiiumaa elektri varustuskindlust.

Allikas: Postimees

Foto: Avalik

august 8th, 2017|

About the Author:

Tuuletehnoloogia Liidu tegevjuht